Hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest
)
Ajal, mil tööandjad on varasemaga võrreldes aina enam sunnitud lõpetama töölepinguid majanduslikel põhjustel, sealhulgas pikaajalise tööstaažiga töötajatega, on oluline tähelepanu juhtida töölepingu seaduse § 100 lõikes 5 toimunud muudatusele.
Varem ütles seadusesäte, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Alates 17. märtsist 2023 kõlab säte aga järgmiselt: kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.
Muudatus ilmus töölepingu seadusesse paljudele märkamatult tööturumeetmete seaduse eelnõu rakendussättena ega too sisuliselt kaasa midagi uut. Siiski, praktikas tõlgendati „hüvitist ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel“ vägagi erinevalt ja võib-olla ka töötajate kahjuks loovalt. Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt oli sätte täpsustamise eesmärk, et hüvitis täidaks kompenseerivat ja preventiivset eesmärki, mitte tegelikku kahjude hüvitamise eesmärki.
Tähelepanu vääriv koht muudatuse juures on see, et kui töölepingu lõpetamisest etteteatamist arvestati enne ja arvestatakse ka edaspidi kalendripäevades, siis hüvitist etteteatamise tähtaja rikkumise eest arvestatakse tööpäevade eest, mille võrra vähem ette teatati. Täpsustatud sõnastuse järgi toimub hüvitise arvutamine nüüd ühtsetel alustel ning on ka töötaja poolt hästi kontrollitav. Lisaks selgele arvutamispõhimõttele, peaksid tööandjad ka üle vaatama, kuidas nad etteteatamistähtaja rikkumise eest makstava hüvitise punkti töölepingu ülesütlemise avalduses sõnastavad.