Investoritele
Ava MyFondia

Kriisiolukord ja hankelepingud

Public procurement

Venemaa agressioon Ukrainas ning seetõttu kehtestatud sanktsioonid on tõstnud mitmete materjalide hinda ja lõhkunud tarneahelaid. Eeltoodu tähendab aga seda, et ettevõtted ei suuda sõlmitud lepinguid täita ei ettenähtud tähtajal ega kokkulepitud hinna eest. Seetõttu on taaskord aktuaalseks saanud riigihanke tulemusena sõlmitud lepingute muutmise küsimused.

Ühelt poolt võiks öelda, et erakorralised ajad nõuavad erakorralisi meetmeid, teisalt ei saa arusaadavalt kõiki soovitavaid lepingute muudatusi õigustada kriisiolukorraga. Reeglina on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata ainult teatud seaduses loetletud erandite esinemise korral. Palju juureldakse hetkel selle üle, et kas kriisiolukord võiks siin kaasa tuua mingisuguseid erandeid, seda enam, et avaliku sektori tellijad on ettenägematute olude lahendamisel reeglina suhteliselt paindumatud.

Oma esmased seisukohad on avaldanud ka Rahandusministeerium, kes on kokku pannud juhise, et millistel tingimustel on võimalik kriisiolukorras muuta juba sõlmitud hankelepinguid. Paraku mingisuguseid märkimisväärseid erandeid tavatingimustel hankelepingute muutmiseks juhisest ei tulene.   

Sagedamini tõusetuvad probleemid tarneraskustest tingitult tähtaegadega, kuid toormaterjalide hinnatõusu tõttu võivad olla vajalikud ka muudatused lepingu maksumuses. Alljärgnevalt mõningatest Rahandusministeeriumi seisukohtadest.

Tarneraskused ja tähtaja muutmine

Rahandusministeerium viitab, et kehtestatud sanktsioonidest, tooraine nappusest või kättesaadamatusest vms tingitud tarneraskusi ning suutmatust tähtajast kinni pidada, ei saa pakkuja äririskiks pidada. Sellisel juhul saab hinnata, kas tähtaja edasi lükkamine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute asjaolude tõttu ja hankelepingu muutmine võiks olla lubatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.

Kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest, siis on muudatus lubatud. Kriisiolukorrast tulenevad asjaolud on kahtlemata sellised, mida isegi hoolas hankija ei saanud riigihanget ette valmistades ega hankelepingut sõlmides ette näha.

Ettenägematus pole samastatav vääramatu jõuga, küll aga peab tegemist olema sellise asjaoluga, mis pole pakkuja äririsk ega millegagi, mida pakkuja oleks saanud pakkumust esitades arvesse võtta. Ukraina sõjast tingituna võib hankelepingute täitmise takistus olla võimalik ettenägematuse tõttu, mis on otsene või ka kaudne. Otsene on see näiteks juhul, kui hankelepingus sätestatud kaupa ei ole lubatud Eestisse tuua rahvusvahelise sanktsiooni tõttu. Sellisel juhul ei ole lihtsalt tegemist tarneraskuste, vaid võimatusega hankelepingut täita, millisel juhul oleks hankelepingu muutmisele paremaks alternatiiviks vääramatu jõu sätete rakendamine.

Juhitakse tähelepanu ka sellele, et hankelepingu muutmise lubatavuse analüüsi tehes peaks hankija võtma arvesse nii enda käitumist riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel ja riigihanke läbiviimisel (st kas hankija on olnud hoolas hankija) kui hindama ka seda, kas tegemist on tõepoolest ettenägematu asjaoluga.

Maksumuse muutmine

Reaalsus on see, et ehitusmaterjalide ja tooraiete hinnad võivad kallineda sisuliselt tundidega. Lisaks  koroonakriisi järelmõjud ning energiahindade massiivne tõus, mis on viinud olukorrani, kus algselt kokkulepitud hind erineb oluliselt tegelikust hinnast.  

Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et hankelepingu üldise olemuse muutmiseks ei tohiks pidada  pelgalt muutust hinnas. Pakutavad tooted, teenused, ehitustööd jäävad samaks ning nende olemus ei muutu muul viisil. Seega jääb hankijale võimalus muuta hankelepingut RHS § 123 lg 1 p-i 1 alusel olukorras, kus ehitustööde hinnad kallinevad seoses ehitus- või muude toormaterjalide kallinemisega ja muudatuse väärtus jääb lubatud protsendi ja maksumuse piiresse.

Seda, kui suures summas oleks Ukraina sõjast mõjutatud olukorras hankelepingu maksumust vaja muuta, oleneb konkreetsest hankelepingust ja pooleliolevast objektist (mh kas ehitust on just alustatud või on see juba lõpetamisel, milliseid materjale ehitusel kasutatakse, kas nende päriolumaa on näiteks Ukraina või riik, kust ei tohi materjali sisse tuua rahvusvahelise sanktsiooni tõttu jms). Muudatuse suuruse hindamine peaks olema proportsionaalne, st suuremahuliste hankelepingute puhul võib iga üksiku kuluartikli hinnamuutuse välja selgitamine olla liiga koormav, mistõttu on võimalik lähtuda ka tarbijahinnaindeksi või ehitushinnaindeksi muutusest. Samuti oleks võimalik lisada lepingusse tingimus, mille kohaselt on lubatud hinna korrigeerimine lähtudes asjakohasest indeksist tingimusel, et sealjuures peab lepingu muudatuste väärtus kokku jääma ehitustööde puhul 15% piiresse, asjade ja teenuste puhul 10% piiresse ega tohi ületada rahvusvahelist piirmäära.

Ebaoluline muudatus

Seadus lubab teha lepingus ka ebaolulisi muudatusi. Seadus ega kohtupraktika ei anna täielikku loetelu asjaoludest, mida võib selles kontekstis pidada ebaolulisteks. Rahandusministeerium selgitab, et tähtaja muutmine on oluline muudatus, kuna tingib enamasti lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Kohtupraktikas on olulisena käsitletud sellist muudatust, mis kallutab lepinguliste kohustuste vahekorra pakkuja kasuks sellisel viisil, mida algne hankeleping ette ei näinud. Niisamuti sellist muudatust, mis laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankeeseme ulatust. Pakkuja asendamist peetakse oluliseks muudatuseks, kui sellist võimalust ei olnud algselt ette nähtud või kui see ei tulene ettevõtja restruktureerimisest või ümberkorraldamisest.

Küll võimaldab RHS § 123 lg 1 p 2 hankelepingut muuta siis, kui hankija on sellise muudatuse ulatuse, sisu ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette näinud ning muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust.

Hankelepingu rikkumine

Oluline on silmas pidada, et teistsuguse olukorraga on tegemist siis, kui tarneraskustest või tähtaja edasi lükkamise vajadusest ei ole hankijale ennetavalt teada antud ning lepingupartner on juba hankelepingut rikkunud. Kui üks või mõlemad lepingupartnerid on hankelepingut juba rikkunud, siis pole võimalik hankelepingut lihtsalt muuta, vaid lähtuda tuleb hankelepingus ja VÕS-s sätestatud õiguskaitsevahenditest, kui rikkumine ei ole vabandatav.

Kokkuvõttes tuleb sõltuvalt olukorrast alati analüüsida, kas hankelepingus on vaja muudatust teha ja kas muudatus on seadusega kooskõlas. Hankija ülesanne on välja selgitada, miks ettevõtja tegelikult lepingut täita ei saa, samuti hinnata lepingu muudatuse lubatavust. Samas tasub arvestada, et lepingu ebaseadusliku muutmise eest ei pruugi siiski vastutada üksnes hankija, vaid see võib riski kujutada ka ettevõtja jaoks, kellega leping on sõlmitud. Nii võib juhtuda, et hankija, kes mõistab, et hankelepingus on tehtud muudatusi, mis ei ole seaduse järgi lubatavad, ütleb lepingu erakorraliselt enne tähtaega üles.

Tekstis viidatud Rahandusministeeriumi 22.03.2022 juhisega on võimalik tutvuda siin