Investoritele
Ava MyFondia

Lisatasu maksmise kohustus peale töölepingu lõppemist võib tabada tööandjat suure üllatusena

Employment

Paljud ettevõtjad sõlmivad oma töötajatega töölepinguid, millega lepitakse kokku lisatasu maksmine töötaja töö tulemusel tööandja nimel sõlmitavatelt tehingutelt. Näideteks ei ole siinkohal üksnes boonused sõlmitud kindlustuslepingutelt kindlustusseltsis vaid ka tavapärased lisatasud kliendilepingutelt reklaamiagentuuris, meediaettevõttes, konsultatsioonifirmas, tootmisettevõttes jne.

Kuivõrd selliste tehingute vahendamine töötaja töö osana on sarnane agendilepingu alusel toimuvale tegevusele, siis töölepingu seadus näebki ette võlaõigusseaduse agenditasu reguleerivate paragrahvide kohaldamise kõnealustele juhtudele (VÕS § 679-682). Nimetatud sätetega arvestamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, kus töötajatele kehtestatakse boonussüsteem, mis:

a) tekitab tööandjale töölepingu lõppemisel ebameeldiva üllatusena lisatasu maksmise kohustuse peale töölepingu lõppemist või

b) on vastuolus seadusest tulenevate kohustuslike nõuetega ja toob kaasa tööandjale olulised rahalised kohustused.

Probleem siiski ei ole ületamatu ja säärast ebameeldivat üllatust saab iga hoolas ettevõtja vältida oma sisemise regulatsiooniga. Kuigi mitmetest töölepingule kohaldatavatest agenditasu sätetest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, siis kohustust maksta peale töölepingu lõppemist töötajale veel teatud aja eest lisatasu, on õigete sisemiste regulatsioonidega võimalik vältida.

Tööandja, olles kokku leppinud töötajaga, et viimasel on õigus lisatasule tööandja nimel sõlmitavatelt lepingutelt, on kohustatud kindla aja jooksul töötajale lubatud lisatasu välja maksma. Lisatasu maksmise kohustus tekib peale sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmist ja lisatasu maksmise periood ei tohi olla harvem kui kord kvartalis.

Praktikas on tekitanud küsimusi võlaõigusseaduse säte, mille kohaselt arvestatakse kasutuslepingute puhul töötajale lisatasu lepinguga kokku lepitud kasutustasult kogu kasutuslepingu kehtivuse aja eest. Siin võibki tekkida olukord, kus tööleping lõpeb varem, kui töötaja poolt tööandja nimel sõlmitud kasutusleping.

Soovitame tööandjal kehtestada sisemine regulatsioon, milles üheselt ja selgelt sätestada:

  1. lepingud, mille eest lisatasu makstakse,

  2. lisatasu suuruse arvestamise põhimõtted,

  3. lisatasu väljamaksmise aeg,

  4. lisatasu maksmise periood.

Võimalusi on mitmeid, mistõttu julgustame tööandjaid kehtestama selgemaid sisemisi kordasid ning mitte lootma sellele, et töötajad ei ole kursis kehtivate õigusnormidega.