Tulekul on olulised muudatused äriõiguses - 3. osa

Corporate

Osanike nimekirja pidamine läheb üle juhatuselt äriregistrile

Kehtiva seaduse kohaselt peab osanike nimekirja osaühingu juhatus. Kuigi osanike andmed on avalikult äriregistrist kättesaadavad, on tegemist üksnes informatiivsete andmetega (mitte äriregistri kannetega). Osaühingu osade kuuluvuse andmetel puudub täna õiguslik tähendus ja neil ei ole ka avalikku usaldatavust. Kuna osanike andmetele äriregistris ei ole võimalik tugineda, siis ei ole võimalik ka osa heauskne omandamine äriregistri andmetele tuginedes.

Äriregistri seadusega loodava uue regulatsiooni eesmärk on osa heauskse omandamise võimaldamine. Seaduse autorite hinnangul on osa heauskne omandamine võimalik üksnes juhul, kui on olemas usaldusväärne ehk kontrollitud andmetega nimekiri osaühingu osanikest ning neile kuuluvatest osadest.

Muudatusega nähakse ette, et osanike nimekirja hakatakse edaspidi pidama äriregistris. See tähendab, et osanike nimekirja kantud andmed saavad äriregistri kande staatuse, millega eelduslikult kaasneb andmete avalik usaldatavus ning neile andmetele tuginev osa heauskne omandamine on edaspidi võimalik. Muudatuse tulemusena peaks oluliselt paranema õiguskindlus osadega tehingute tegemisel. Kõnealune muudatus jõustub äriregistri seaduse ning äriseadustiku muudatuste üldisest jõustumisajast hiljem, 1. septembril 2023.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole osanike andmetel kande tähendust ja tegemist on äritoimiku informatiivsete andmetega. Praktikas esile kerkinud probleemiks on osanike andmetele ebaõige tähenduse andmine ja sellega tehingu tegemisel võimalikele ebaõigetele andmetele tuginemine. Registrisse mitte kantud osade tegeliku omaniku väljaselgitamine on keeruline. Veendumaks, et võõrandajal on osade võõrandamiseks ka tegelikult õigus, peaks notar minema tagasi osa võõrandamisahela lõppu, mis on eriti keeruline, kuna 10. juulini 1998 ei nõudnud seadus osa võõrandamise tehingu notariaalset tõestamist. Notari kohustus teavitada äriregistri pidajat osa võõrandamisest sätestati alles 14. detsembril 2001, seega ei ole ka informatiivsest osanike nimekirjast alati abi, seda eelkõige ühingute puhul, mis on asutatud enne 2002. aastat. Kehtiva regulatsiooni järgi ei saa äriregistris olevatele osanike andmetele tehingu tegemisel tugineda ja mõnes eelnevas tehingus olnud puudus kandub edasi igasse järgnevasse tehingusse, seega ei saa osa omandaja kunagi lõpuni kindel olla, kas ta saab osa omanikuks või ilmub mõne aja pärast välja mõnes varasemas tehingus osalenu ja tugineb tehingu puudustele.

Kui osanike andmed kantakse nüüd registrikaardile ja need muutuvad osanike nimekirja andmeteks, peavad osaühingud ise registrikaardile kantud osanike andmed üle vaatama aasta jooksul alates vastava sätte jõustumisest. Seega aasta jooksul on võimalik esitada vastuväiteid osanike andmetele. Uut sätet ei rakendata nendele osaühingutele, mis on juba loobunud  osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest või kelle osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite registri pidaja (praegu NASDAQ). Selliste osaühingute osanike nimekirja pidamise osas midagi ei muutu.

Seoses kontsernireeglitega täpsustatakse juhatuse vastutust

Muudatusega nähakse ette uued reeglid kontsernide jaoks. Kontsernireeglite loomisega täpsustatakse juhatuse liikmete vastutust ja sätestatakse, millistel juhtudel ei ole tütarettevõtja juhatus vastutav emaettevõtja korralduste täitmisel tekkinud kahju eest. Üldise põhimõtte järgi peab iga äriühingu juhtorgani liige tegutsema eelkõige selle äriühingu huvides. Kontsernisuhete korral võib aga tekkida olukord, kus oma äriühingu huvides tegutsemine võib olla vastuolus kontserni kui terviku huvidega. Seega võib juhtorgani liikmele pandud kohustus lähtuda enda juhitava ühingu huvidest tuua kaasa olukorra, kus üldisemad ja olulisemad huvid võivad saada kahjustatud.

Muudatuse peamine eesmärk on tuua seadusesse kontsernihuviga arvestamise reeglid ja sätestada emaettevõtja vastutus olukorras, kus tütarettevõtjat on juhitud tema korralduste alusel.

Täpsemalt lisatakse äriseadustikku kontsernivastutust reguleeriv säte, mille kohaselt on emaettevõtjal õigus anda tütarettevõtja juhtorganile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhiseid ja tütarettevõtja juhtorgan on kohustatud neid juhiseid järgima. Juhiseid ei ole kohustatud järgima need tütarettevõtja juhtorgani liikmed, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja häältega või kes on ametisse määratud juhtorgani sõltumatu liikmena.

Kui tütarettevõtja juhtorgani liige tegutseb vastuolus tütarettevõtja huvidega, ei loeta teda kohustusi rikkunuks, kui tehing on tehtud äratuntavalt kontserni kui terviku huvides, kohase vastusooritusega tütarettevõtjale ja tehingu tegemise ajal on tütarettevõtja maksejõuline ega muutu tehingu tulemusena maksejõuetuks.

Kui tütarettevõtja, mida juhitakse emaettevõtja juhiste alusel, satub majanduslikku olukorda, milles tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab emaettevõtja viivitamata rakendama abinõud maksejõuetuse vältimiseks või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Kui emaettevõtja on andnud tütarettevõtja juhtorganitele juhiseid, mis on olnud vastuolus tütarettevõtja huvidega ja ei ole vastavuses kontserni huvidega, vastutab emaettevõtja tütarettevõtja kohustuste eest, mis on jäänud täitmata selliste juhiste andmise tõttu.

Registripidaja saab suuremad õigused aruandluskohustust rikkunud ettevõtjate mõjutamiseks

Praegu peetakse probleemiks, et registripidajal pole piisavaid ja efektiivseid võimalusi kiireks sekkumiseks olukorras, kus ettevõtja andmed registris ei vasta seaduse nõuetele või on seaduses sätestatud kohustused täitmata. Ka ei ole kolmandatel isikutel võimalik registri andmete järgi aru saada, kas registri andmed on õiged või kas tegemist võib olla probleemse juriidilise isikuga. Praktikas on aastaid olnud probleemiks, et ettevõtted jätavad oma majandusaasta aruanded tähtaegselt esitamata.

Seadus võimaldab edaspidi teha registrisse märke, kui registril on raskused juriidilise isikuga kontakteerumisel ja tuua juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku juures välja tema suhtes tehtud trahvimääruste info.

Kehtivas seaduses ei ole omavahel seotud ühingu aruandluskohustuse täitmine ja ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise registrisse kandmine. Samas on praktikas väga levinud juhtumid, mil juriidilise isiku reorganiseerimist kasutatakse selleks, et vabaneda ühingutest, mis ei ole täitnud kohaselt enda kohustusi aruandluse pidamisel, ja soovitakse sellise aruandluse koostamisest läbi reorganiseerimise hoiduda. Edaspidi registripidaja ei tee ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet äriregistrisse enne, kui ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel osalev juriidiline isik on esitanud puudu oleva majandusaasta aruande.

Täpsustatakse registripidaja poolt trahvimise regulatsiooni, kui isik jätab seaduses ette nähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruande esitamata. Kuna majandusaasta aruande tähtaeg tuleneb seadusest ning juriidilisele isikule ei saa olla aruande esitamise kohustus ootamatu, võib trahvi määrata ilma hoiatusmäärust tegemata.

Trahvi võib määrata korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni ning trahvi tegemisel ja suuruse määramisel saab arvestada, mitu korda on jätnud isik majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg aruande esitamise tähtpäevast on möödunud ning muid registripidajale olulisi asjaolusid. Trahvida võib ka juriidilise isiku juhatust ja uuendusena osaühingute puhul, kui neil puudub juhatus, ka osanikke.

Teatud eelduste täidetuse korral võib registripidaja juriidilise isiku majandusaasta aruande tähtaegse esitamata jätmise tõttu lihtsustatult registrist kustutada. Esmalt määrab registripidaja tähtaja aruande esitamiseks koos kustutamise hoiatusega. Kui aruande esitamise tähtpäevast on möödas vähemalt kolm kuud, võib isiku registrist kustutada. Uuenduse eesmärgiks on tagada varatute juriidiliste isikute, kelle likvideerimise suhtes puudub kolmandatel isikutel huvi, efektiivne ning kiire registrist kustutamine.

Juhul kui juriidiline isik kustutati lihtsustatud korras ilma likvideerimismenetluseta registrist  majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, on võimalik tegevuse jätkamine  kolme aasta jooksul registrist kustutamisest.

Lisaks majandusaasta aruande esitamata jätmisele võimaldab seaduse muudatus lihtsustatud korras kustutada registrist ka juriidilise isiku, kellel puudub registris kontaktisik.

Kontaktisik tuleb teatavasti määrata, kui ettevõtja aadress on välisriigis. Kontaktisiku kasutamine annab välismaa aadressiga juriidilisele isikule Eesti aadressi ja võimaldab talle menetlusdokumente kätte toimetada. Kui välismaa aadressiga juriidilisel isikul ei ole kontaktisikut registris, kontaktisiku tähtaeg on möödunud ja uut ei ole määratud, tähendab see, et isikule pole võimalik dokumente kätte toimetada ja ka kolmandatel isikutel ei pruugi olla võimalik juriidilise isikuga kontakteeruda.

Sarnaselt aruandluskohustuse mittetäitmisega saab registripidaja määrata trahvi ka kontaktisiku määramata jätmise korral. Uuendusena saab registripidaja teatud eelduste täidetuse korral võimaluse isik registrist kustutada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole määratud kontaktisikut.

Vastu võetud muudatuste tulemusena loodetakse parandada ettevõtjate käitumist ja ennetada seda, et seadusest tulenevad nõuded ja kohustused ei jääks täitmata. Registripidaja täiendavad õigused järelevalveks võimaldavad eelduslikult kiiremini lõpetada olukorra, kus registrisse kantud ettevõtja andmed ei vasta seaduse nõuetele või seaduses sätestatud kohustused on täitmata. Võimalus juriidilisi isikuid kiiremini registrist kustutada tagab, et kolmandad isikud saavad edaspidi registrist usaldusväärsemat infot.