Tulekul on olulised muudatused äriõiguses – 2. osa

Corporate

Kaob osaühingu miinimumkapitali nõue

Äriseadustikus kaotab kehtivuse norm, mis näeb ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot.

Osaühingu miinimumkapitali nõue on äriseadustikus kehtinud alates selle jõustumisest 1995. aastal. Algne nõue oli 40 000 krooni, euro kasutusele võtmise järel on see summa olnud 2 500 eurot.

2011. aastal jõustusid äriseadustiku muudatused, mis võimaldasid füüsilistel isikutel asutada osaühingu sissemakseid tegemata. Sisuliselt tähendas see, et osaühingu asutamisel tuli küll kokku leppida osakapitali suurus ja see pidi olema vähemalt 2 500 eurot, kuid sisulise investeeringu tegemise aega oli võimalik edasi lükata.

Edaspidi, kus miinimumkapitali nõudest on osaühingu puhul loobutud, peavad ühingu asutajad või osanikud kokku leppima osakapitali suuruses, mis on tegelikult osaühingu tegevuse alustamiseks vajalik. Seadusemuudatuse autorid on leidnud, et senine miinimumkapitali nõude olemasolu seaduses on loonud olukorra, kus selle suuruse üle ühingu asutamisel eriti ei mõelda ning osaühing asutatakse automaatselt seaduses sätestatud miinimumiga. Seaduses sätestatud miinimumkapitalil puudub aga asutatava osaühingu tegeliku kapitalivajadusega igasugune seos, kuna seadusandja ei saa teada, milline on konkreetse osaühingu kapitalivajadus. Arvatakse, et olukorras, kus miinimumkapitali nõue puudub, asuvad asutajad tegelikule kapitalivajadusele rohkem tähelepanu pöörama ning lepivad kokku konkreetsel puhul vajaliku osakapitali suuruse.

Arvestades asjaolu, et kehtima jääb äriseadustiku säte, mille kohaselt osa minimaalne nimiväärtus on üks sent, peab osaühingu minimaalne osakapital olema vähemalt üks sent. Seega miinimumkapitali nõude puudumine ei tähenda, et osaühingu saab asutada absoluutselt ilma kapitalita.

Ühesendise või muu sisuliselt olematu kapitaliga ühingu asutamisel tuleb arvestada aga sellega, et pankrotiseadusesse on lisatud tingimus, mille kohaselt alla 2 500-eurose osakapitaliga osaühingu osanik vastutab osakapitali suuruse ja 2 500 euro vahele jääva summa ulatuses ajutise halduri tasu ja kulude eest. Kuigi miinimumkapitali kaotamisega ei ole enam seadusega sätestatud osakapitali minimaalset suurust, ei võta see osanikelt ära vastutust kohase suurusega osakapitali loomiseks. Osaühingu, mille osakapital on 1 euro või 1 sent, osanik peab arvestama, et seadus eeldab, et tema osaühing ei ole piisavalt kapitaliseeritud ja pankrotimenetluse raugemisel vara puudumise tõttu tuleb tal tekkinud kulud ise kinni maksta. Sättega soovitakse vältida olukorda, kus osaühingul ei ole vahendeid ajutise halduri tasu maksmiseks ja nõuet ei saa enam esitada ka osaniku vastu, nagu see praegu on võimalik vähemalt sissemakseta asutatud osaühingute puhul. Seetõttu on pankrotiseadusesse lisatava sätte kohaselt ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikelt tasu ja kulutuste hüvitamist kuni 2 500 euro ulatuses, kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro. Eelduseks on, et juriidilise isiku vara arvelt ei õnnestu ajutisel halduril oma nõuet rahuldada.

Seadusemuudatustega kaob võimalus asutada osaühing sissemakseid tasumata. Miinimumkapitali nõude kaotamisega kaob ka erandliku sissemakseid tasumata asutamise vajadus. Sissemakseta asutatud osaühingule praegu kehtivad normid ei näe ette võimalust, et osakapitali oleks võimalik moodustada selle kasumi arvel, mida ühing on teeninud. Samas oleks see igati põhjendatud, eriti juhul, kui tegu on kasvava äritegevusega. Äriseadustikus tehtavate muudatustega nähakse ette, et enne muudatuste jõustumist sissemakseid tegemata asutatud osaühingutes tekib võimalus tasaarvestada osaühingu sissemakse saamise nõue osaniku vastu osaniku nõudega osaühingu vastu, kui osaühing on teeninud kasumit ja osanikud on otsustanud dividende maksta. Kuigi neid dividende ei maksta välja, toimub tasaarvestuse korral dividendimaksete maksustamine selliselt, nagu dividendid oleksid välja makstud. Seega tekib tulumaksu maksmise kohustus.

Kui pärast äriseadustiku muudatuste jõustumist asutatakse osaühing näiteks ühe eurosendi suuruse osakapitaliga, siis saab edaspidi kapitali suurendada tavalises korras. Teisisõnu, kui soovitakse kapitaliseerida teenitud kasumit, on võimalik osakapitali suurendada fondiemissiooniga, millega ei kaasne maksukohustust.

Muutub ka senine regulatsioon rahaliste sissemaksete tasumise kontrollimise osas. Kui seni tuli igal juhul esitada krediidi- või makseasutuse tõend sissemakse tasumise kohta ja registripidaja kontrollis sellega sissemaksete tasumist, siis nüüd muutub sissemaksete tasumise tõendamine sõltuvaks sissemakse suurusest. Registripidajale tuleb kontrollimiseks esitada krediidi- või makseasutuse teatis üksnes juhul, kui rahaline sissemakse on üle 50 000 euro. Kui rahaline sissemakse on alla selle summa, kinnitavad juhatuse liikmed äriregistrile esitatavas avalduses sissemaksete tegemist. Sisuliselt vähendab see halduskoormust, kuna suure osa sissemaksete puhul kaob vajadus sissemaksete tasumise tõendite hankimiseks. Samas aga, kuna seadus näeb endiselt ette, et asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed, ei saa sissemakseid tasuda näiteks sularahas ettevõtte kassasse. Ka ühesendise kapitaliga osaühingu kapitali sisse maksmiseks tuleb avada stardikonto.