We law
 your
business

Käesoleva postituse eesmärk on juhtida tähelepanu ühele väikesele, kuid olulisele muudatusele pankrotiseaduses, millega praegused ja tulevased võlausaldajad peaksid oskama arvestada.

Ikka ja jälle tekitavad ärisuhetes küsimusi tasaarvestamise õiguse olemus ja kasutamise võimalused. Esiteks tuleb märkida, et teatav segadus on juba terminoloogias. Õigemini, segaduse asemel valitseb lahknevus juriidilise termini – tasaarvestus – ja tavakeelse ning raamatupidamises kasutatava tasaarvelduse vahel.

Et mitte luua täiendavat segadust sellel teemal, siis olgu kohe ära öeldud – töötajal puudub õigus nõuda enda koondamist. Tööõigus näeb ette erinevaid võimalusi töösuhte lõpetamiseks ühe või teise osapoole initsiatiivil.

Mitmed tööandjad on oma võtmetöötajate ja juhtorgani liikmete paremaks motiveerimiseks ja pikemajaliseks sidumiseks tööandjaga andnud välja üksikuid osalusoptsioone või pakkunud optsiooniprogramme.

Eelmise aasta detsembri keskel võttis Riigikogu vastu kehtivat pankrotiseadust ulatuslikult muutva seaduse. Seadus jõustub kolmes osas: üldine jõustumise kuupäev on 1. veebruar 2020, kuid osa sätteid jõustus juba 5. jaanuaril ning osa sätteid jõustub järgmise aasta algusest.

Jaanuaril keskel jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused üürilepingu sätetes. Võlaõigusseaduse 15. peatükis sätestatud üüriregulatsioon on peaaegu 20 aastat püsinud muutmatuna ning turuosalised on juba pikemat aega osutanud vajadusele seda ajakohastada. Muudatuste tulemusena soovitakse võimaldada turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid veidi paindlikumalt.

Õigus- ja maksualast konsultatsiooni osutav Fondia on Eestis tegutsenud juba aastast 2012. Ettevõte pakub oma teenuseid peamiselt püsiteenusena, andes klientidele võimaluse ühe palgal oleva juristi asemel kasutada vastavalt vajadusele laia spektrit teadmistepagasit alates korporatiiv- ja tööõigusest kuni kaubamärgivaidluste ja ettevõtete ostu-müügini.

Augusti keskpaigast liitus Fondia perekonnaga Baltikumi uus tegevjuht Eneli Perolainen. Allolevas intervjuus räägib Eneli natuke endast, sellest kuidas ta Fondiasse jõudis ning annab ka mõned vihjed tulevikuplaanide osas.

Alates 1. augustist saab osaühingu osa mõnel juhul lihtsamini võõrandada. Kui seni pidi igal juhul notarit külastama, kui oli soov osa võõrandada (müüa, kinkida, vahetada jne) või pantida, siis nüüd võib seda teha lihtkirjalikult eeldusel, et täidetud on selleks seatud tingimused.

Hiljutised äriseadustiku muudatused toovad kaasa selle, et juriidilised isikud võivad kõrgema otsustusorgani (osanike, aktsionäride, liikmete) koosolekuid pidada ja otsuseid vastu võtta üle e-kanalite.

Koroonakriisi ajal kehtestatud kogunemispiirangud tõid teravamalt päevavalgele erinevate juriidiliste isikute koosolekute pidamise regulatsiooni puudujäägid. Kehtinud seadusandluse järgi oli elektrooniline hääletus võimaldatud vaid osanike koosolekul ja aktsionäride üldkoosolekul, kui see oli põhikirjas lubatud, ning börsiaktsiaseltsidele. Mittetulundusühingutel, sihtasutustel ja tulundusühistutel puudus aga kogunisti õiguslik alus korraldada oma organite koosolekuid elektrooniliste vahendite kaudu.

Olete loonud tähise (näiteks nimetuse, logo), millega on võimalik eristada teie poolt pakutavat kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest ning teil on õnnestunud see tähis ka kaubamärgina registreerida teie jaoks olulistel territooriumidel. Tõenäoliselt võite arvata, et järgmise kümne aasta jooksul, kuniks jõuab kätte teie kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemise kuupäev, ei pea te selle teemaga uuesti tegelema. Kriipsutate selle küsimuse oma tehtavate tööde nimekirjast maha ning loete asja lõppenuks.

Koroonakriis on kiirelt ja järsult vähendanud paljude ettevõtete tegutsemisvõimalusi. On ettevõtteid, kes on pidanud sisuliselt päeva pealt tegevuse pausile panema, kui ka neid, kes tegutsevad edasi kordades vähendatud mahus. Viimaste jaoks on suureks küsimuseks, kas nad peavad kriisi lõpuni vastu, kas kriisi lõpp tähendab kindlasti tegevuse taastamise võimalust ja – kõige olulisemana – millal kriis lõppeb.  

Eesti on täna tulvil äripindade üürnikest, kes ei saa eriolukorra piirangute tõttu enam üldse oma üüripinda kasutada või on sunnitud oma ettevõtte esinduse või poe klientide vähesuse tõttu sulgema. Põhjendatult kerkivad üürnikel küsimused, millega on õigustatud see, et nende üüri maksmise kohustus peab püsima muutumatu, kui üüripinna kasutamine on takistatud või majanduslikult ebamõistlik.

Koroonaviiruse levik mõjutab paratamatult ka riigihangete läbiviimist ja hankelepingute täitmist. Viiruse pandeemiaks tunnistamine võib nii pakkujatele kui hankijatele veidi paindlikkust ja lisavõimalusi anda.

Peamine küsimus, mis ettevõtetel suure tõenäosusega tänases olukorras tekib, on see, kas ta tohib saata töötajaid palgata sundpuhkusele. Lühike vastus sellele küsimusele on, et töölepingu seadus palgata sundpuhkuse võimalust ette ei näe. Täna on mõistlik püüda leida kompromissi, kus nii töötajatel kui tööandjatel säiliks ka pikemat perspektiivi arvestades võimalus koos jätkata.

All companies transferring goods or providing services to Estonian public sector should know, that as of July 1st, 2019, government accounts in Estonia are fully converted to so-called e-invoices.

Hiljuti on kaubamärgi õiguskaitse valdkonnas jõustunud erinevad muudatused, millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata.

2018 aasta lõpus jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mis kehtestab ärisaladuse kaitse. Seadus võeti vastu ärisaladuse kaitse direktiivi Eesti õigusesse üle võtmiseks.

Kuigi viimastel aastatel on paljud ehitusvaldkonnas tegutsevad eksperdid viidanud ehituskvaliteedi märgatavale paranemisele, on siiski jätkuvalt aktuaalsed ka hoonete ehituskvaliteeti puudutavad vaidlused.

Töötajate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, samuti töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Kuna kehtivas seaduses on palju nõudeid, mis koormavad ettevõtjaid nii formaalsete kohustuste kui lisakuludega, siis on otsustatud muuta kehtivat korda paindlikumaks. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvadki seaduse muudatused, mis peaksid vähendama tööandjate halduskoormust ning senisest enam soodustama ohutu töökeskkonna loomist ning ennetama töötajatele tervisekahjustuse tekkimisi.

Kõikidel riigihangetega kokku puutujatel peaks juba teada olema, et elektroonilistele riigihangetele minnakse täielikult üle alates 18. oktoober 2018. Kui varasemalt kehtinud riigihangete seadus sätestas kohustuse võimaldada pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist vähemalt 50 % ulatuses (ülemineku perioodil vähemalt 70 % ulatuses) hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust, siis nüüd tuleb korraldada e-hankeid 100% ulatuses.

Traditionally speaking, it is rather easy to establish the roles with regard to responsibility in controlling and processing data...

„Mida silmad näevad ja kõrvad kuulevad, seda mõistus usub“ – see tsitaat pettemanöövri kohta pärineb filmist nimega Operatsioon „Mõõkkala“...

Töölepinguga on võimalik seada töötajale konkurentsikeeld. See tähendab, et töölepingu kehtivuse ajal ja teatud juhtudel ka pärast töölepingu lõppu ei või töötaja töötada tööandja konkurendi juures ega ka ise samal tegevusalal tööandjale konkurentsi osutada...

Juba järgmisel nädalal, 25. mail 2018 hakatakse kohaldama Isikuandmete kaitse üldmäärust (rohkem tuntud ka oma ingliskeelse...

Uudne lähenemine, innovatsioon, digitaliseerimine, on aktuaalsed märksõnad, mis iseloomustavad täna pea iga valdkonna...