OÜ-tamine taas luubi all

Kaisa Borštšik
Blogi
15. veebruar 2024

Fondia legal services

Riigieelarves puuduoleva raha leidmiseks plaanib riik ühe täiendava maksutulu kogumise allikana piirata OÜ-tamist. See tähendab seda, et Maksu- ja Tolliamet võtab kõrgendatud tähelepanu alla varjatud töösuhted, kus töötajale või juhile makstakse palga asemel teenustasu tema OÜ-le. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil 12.02.2024 viitas rahandusminister võimalikele planeeritavatele seadusemuudatustele selles valdkonnas, millest täpset ülevaadet avalikkusele veel antud ei ole.  

Teenuse ostmine vs OÜ-tamine 

OÜ-tamine on tegeliku töösuhte varjamine ning selle asemel ostetakse näilikult teenust äriühingult eesmärgiga vähendada kulu tööjõumaksudele või lükata edasi nende tasumist. Kuidas siis ikkagi eristada, millisel juhul üks võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmine võib osutuda riskantseks OÜ-tamiseks?  

Kontrollküsimused 

Riigikohtu lahenditele tuginedes baseeruvad OÜ-tamise maksumenetlused töötamise tegelike tingimuste väljaselgitamisele. Hinnatakse kahe osapoole omavahelist sõltuvust – mida sõltuvam on teenuse osutaja tööandjast, seda suurem on risk, et teenussuhe liigitatakse ümber töösuhteks.  

  • Kes juhib töö tegemise protsessi? 

  • Kes määrab töö tegemise koha ja viisi? 

  • Kes organiseerib ja katab kulud töövahenditele (nt arvuti, kontor, telefon, muud vahendid)? 

  • Kes tagab asjakohased täiendkoolitused? 

  • Kes kannab riski töö kvaliteedi eest? 

  • Kas teenuse osutaja peab ülesandeid täitma isiklikult? 

  • Kas kokku on lepitud töölepingule iseloomulikes tingimustes, sh katseaeg, puhkuse andmine jmt? 

  • Kas teenuse osutaja allub organisatsiooni eeskirjadele ning pakutakse personalile mõeldud hüvesid? 

  • Kas teenuse osutaja on samal ajal või eelnevalt olnud töötaja või juhtorgani liige? Kas OÜ-ga ja eraisikuga sõlmitud lepingutest tulenevad ülesanded, eesmärgid, rollid ja tasustamise põhimõtted on selgelt eristatavad? 

Lisaks saavad maksuvaidluse korral oluliseks ka muud nüansid. Näiteks kuidas presenteerib teenuse osutaja end avalikult – kas kasutab teenuse ostjale viitavat e-maili aadressi, seob end tööandjaga oma LinkedIn profiilil või esineb avalikult meedias tööandja nime all. Seega sõltumata kirjalikust kokkuleppest kahe ettevõtte vahel, lähtub maksuhaldur OÜ-tamise kontrollide puhul tehingu tegelikust sisust ning selgitab välja, kas üheks lepingupooleks on tegelikult eraisik või siiski teenust pakkuv äriühing.  

Kaasnevad riskid 

OÜ-tamise tagajärjel jäävad osaliselt või täielikult tasumata tööjõumaksud. Mida vähem saadud tasust suunatakse teenust osutava OÜ palgamakseks, seda kõrgem on täiendava maksumääramise risk maksukontrolli puhul. Näiteks suurendab riski kui töötaja ei tasu endale oma OÜ-st palka, vaid katab kulusid OÜ arvelt või maksab teenustasu palga asemel välja dividendina vältides selliselt sotsiaalmaksu tasumist.  

OÜ-tamise maksuriski kannab valdavalt teenuse ostja – kui võlaõiguslik äriühingute vaheline suhe tõlgendatakse ringi töösuhteks, tähendab see, et tööandja oleks pidanud täitma seadustest tulenevaid kohustusi, sh kohustust pidada kinni tulumaks ning arvestada sotsiaalkindlustusmakseid. Praktikas tõlgendatakse maksumenetlustes tihti OÜ-le tasutav summa netopalgaks, millelt tasumisele kuuluvad maksud määratakse tööandjale. Täiendavalt ei kuulu mahaarvamisele selle OÜ arvetele lisatud käibemaks, mis tuleb riigile tagastada.   

Kuidas riski ennetada? 

Selleks, et vähendada oma maksuriske OÜ-tamise peatse kõrgendatud tähelepanu valguses, on mõistlik üle vaadata oma ettevõttes sõlmitud teenuse ostmise lepingud ning viia lepingu tüüp vastavusse selle tegeliku sisuga. Fondia juristid ning maksunõustajad tulevad sulle appi, et aidata lepingut OÜ-tamise riski valguses tõlgendada ning vajadusel korrigeerida.  

Küsimuste korral võtke julgelt ühendust Fondia maksunõustajaga!