Maksumuudatused alates 1. jaanuar 2025
)
Koos aastanumbri vahetusega jõustusid Eestis mitmed olulised maksumuudatused, mis mõjutavad ettevõtete tegevust. Koondasime kokku peamised muudatused, et orienteerumine muutunud maksumaailmas oleks hõlpsam.
)
Ettevõtte juhtimine ja äritegevus
Ettevõtte tulumaks tõusis 22%-ni
Kasumi jaotamisele ning mitmetele maksustatavatele kuludele kehtib alates 1. jaanuarist 2025 maksumäär 22% ehk 22/78 väljamakstavalt dividendilt (kuni 2024 oli maksumäär 20% ehk 20/80).
Kadus regulaarse dividendi madalam maksustamine
Kuni 2024. aasta lõpuni kestnud 14/86 maksumäär regulaarsele dividendile kadus ning 1. jaanuarist 2025 maksustatakse dividendid ühtlase 22/78 määraga. Siiski tuleb arvestada, et kui jaotad dividendi varem saadud madalama määraga maksustatud dividendi arvel, siis eraisikust omaniku puhul tuleb 7% endiselt kinni pidada.
Krediidiasutuse avansiline tulumaksumäär tõusis 18%-ni
Krediidiasutustele rakenduv avansiline tulumaksumäär tõusis 14%-lt 18%-le. Krediidiasutused tasuvad endiselt tulumaksu teenitud kasumilt iga kvartal sõltumata kasumi jaotamisest. Kasumi jaotamise korral saab avansilisena tasutud tulumaksu tasumisele kuuluvast maksust maha arvata.
Tõusid mitmed maksuvabad piirmäärad
Välislähetuse päevaraha 50€ ja 32€ -> 75€ ja 40€
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 0,3€/km -> 0,5€/km ja 335€/kuu -> 550 €/kuu
Kaugel elava töötaja majutamine 200€ -> 500€ Tallinnas ja Tartus, 100€ -> 250€ mujal Eestis
Töötaja tervise edendamise kulud 100€/kvartal -> 400€/aastas, hüvitatavate kulude ringi lisandub massaaž ja tervishoiutöötaja teenus
Laeva- ja lennukipere toitlustamine 10€/päev -> 20€/päev
Vastuvõtukulu 32€ + 2% palgakulult -> 50€ + 2% palgakulult
Reklaamkingitused 10€ -> 21€
Tulumaksusoodustusega ühingu meened võistlustel/laagrites 32€ -> 85€
Käibemaks majutusele ja perioodikale tõusis
Käibemaksumäär majutusteenusele tõusis seniselt 9%-lt 13%-ni. Samuti tõusis perioodikale rakenduv käibemaksumäär 5%-lt 9%-le
Väikeettevõtjate käibemaksu erikord
1. jaanuarist jõustunud uus väikeettevõtjate erikord võimaldab piiriüleselt tegutseda käibemaksukohustuslaseks registreerimata ettevõtetel, kelle käive konkreetses riigis ei ületa selle riigi registreerimise piirmäära ning riikide üleselt 100 tuhat eurot. See loob võimaluse väikeettevõtetel piiriüleselt tegutseda sarnasematel alustel kui siseriiklikult. Erikorra rakendaja peab end selleks registreerima.
Saades arve väikeettevõtja erikorra rakendajalt teisest riigist on arvel tema registrikoodi juures märge EX ning seda kulu pöördmaksustada ei tule.
Käibemaks uue ehitisega kinnisasja müügil
Täpsustatud on uue ehitise terminit, milleks peetakse nüüdsest sellist ehitist, mille esmasest kasutuselevõtust on möödas kuni üks aasta. Maksustamise põhimõte jääb muutumatuks: kasutusel oleva ehitisega kinnistu müük on maksuvaba, käibemaks tuleb lisada kui müüakse uut või oluliselt parendatud ehitisega kinnistut. Selle muudatusega vähendatakse pettusi, kus ehitise kasutusele võtmine on näilik, et saaks kinnistut müüa maksuvabalt.
Töötajad
Eraisiku tulumaks tõusis 22%-ni
Tööandjana pead tulumaksu töötaja palgalt (ning muudelt maksetelt, sh rent, intressid) kinni pidama senise 20% asemel 22%. Tulumaks töötab kinnipeetava maksuna ning seega tööandja jaoks palgakulu ei suurene, töötaja jaoks väheneb kättesaadav netopalk. Eraisiku tasemel on ka kõik muud tulud maksustatavad kõrgema 22%-lise tulumaksumääraga.
Kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%
Kohustusliku kogumispensioni makse tõuseb nendel inimestel, kes selleks on avaldanud soovi. Määr võib olla nüüd kas 2%, 4% või 6%. Endiselt võib isik ka loobuda kogumispensioni kogumisest. Raamatupidajal on kohustus üle kontrollida kõigi II sambaga liitunud töötajate 1. jaanuarist 2025 kehtiv maksumäär. Seda saab teha https://www.pensionikeskus.ee/.
Vara
Jõustus mootorsõidukimaks ja registreerimistasu
Mootorsõidukimaksu maksab 1. jaanuari seisuga liiklusregistris registreeritud sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Aastast mootorsõidukimaksu tasutakse nii sõiduauto, kaubiku, mootorratta kui muude sõidukite eest. Registreerimistasu makstakse sõiduautode ning kaubikute eest nende esmasel Eestis registreerimisel või esimesel omanikuvahetusel. Maksusumma sõltub konkreetse masina CO2 heitekogusest, massist, vanusest. Soodustatud on täiselektrilised ning hübriidsõidukid.
Tõusis maamaks
Maamaksumäär sõltuvalt kinnistu sihtotstarbest ja omavalitsusest tõuseb maksimaalselt 2%-le maa maksustamishinnast. 2022. aasta maa korralise hindamise järel seatud järsu maksusumma tõusu kaitsemehhanism nõrgeneb ning 2025. aastast võib maamaks tõusta kuni 50%-ni või kuni 20 eurot (kui 50% tõus on väiksem kui 20€, siis tõuseb maksusumma 20€ võrra). Maamaksu esimene osamakse 31. märtsil on minimaalselt 100€ (enne 64€).
Mida tulevik toob?
Lisaks 1. jaanuari 2025 muudatustele on juba teada mitmeid muudatusi, mis jõustuvad Eesti maksusüsteemis järgneva aasta jooksul:
1. juulil 2025 tõuseb käibemaksu standardmäär 24%-ni. Käibemaks tõuseb julgeolekumaksu paketi raames ning hetkel on muudatus plaanitud tähtajalisena kuni 31. detsembrini 2028.
1. jaanuaril 2026 jõustub julgeolekumaks 2% teenitud kasumilt. Kahjumis äriühingud julgeolekumaksu ei tasu. Maksu tasutakse avansilisena kord kvartalis eelmise kinnitatud aastaaruande kasumi järgi. Esimestel kordadel tasutakse julgeolekumaksu 2026 teisel poolaastal 2025. aasta kasumi alusel. Julgeolekumaks kehtestatakse tähtajalisena kuni 2028. aasta lõpuni. MTÜ-d, KÜ-d, SA-d ja muud juriidilised isikud, kes ei ole äriühingud, julgeolekumaksu ei tasu.
1. jaanuaril 2026 jõustub julgeolekumaks 2% eraisiku tuludelt. Tööandjana pead brutotöötasult kinni pidama ning töötaja eest maksma julgeolekumaksu 2%. Maksu deklareerimine ja tasumine hakkab toimuma TSD lisa 1 ja 2 alusel. Eraisiku tasemel maksustatakse laiapõhjaliselt ka kõik muud tulumaksuga maksustatavad tulud ning pensionisammastest väljamaksed julgeolekumaksuga.
1. jaanuaril 2026 kaob maksuvaba tulu astmelisus ehk nn maksuküür. Sõltumata sissetuleku suurusest saab kõigile maksuvaba tulu suurus olema 700 eurot kuus (8400 eurot aastas). Esialgselt oli ka see muudatus plaanitud 2025. aastasse, kuid selle jõustumine lükati aasta võrra edasi.
