Maksuekspert: ettevõtete kõrgem maksukoormus ei garanteeri suuremat tulu riigieelarvesse
)
)
Eestlaste maksutahe aastal 2024 oli Maksu- ja Tolliameti enda tellitud uuringu kohaselt selle uuringu seitsmeaastase ajaloo madalaimal tasemel1. See on oodatav tulemus arvestades viimaste aastate muudatuste otsest mõju ettevõtete ja inimeste rahakotile ning segadust maksuraha kasutamise ümber. Üha tõusva maksukoormuse tagajärjel loodab riik teenida olulist täiendavat maksutulu, kuid kas ettevõtted peavad vastu? Maksutõusud ning plaanitavad rangemad kontrollimeetmed toovad kaasa suureneva surve varimajanduse hoogustumiseks, mis kokkuvõttes võib viia hoopis vastupidise tulemuseni ning oodatud maksutulu ei õnnestu kokku koguda.
Pole saladus, et kasvav maksukoormus on paljudele ettevõtetele tõsine väljakutse. Näiteks mõjutab see tugevalt väikese ja keskmise suurusega ärisid, kelle kulubaasist moodustavad märkimisväärse osa kõrged tööjõumaksud. Seni on Maksu- ja Tolliamet saanud ümbrikupalka maksvatelt tööandjatelt nõuda lisaks tulumaksule sotsiaalmaksu ainult siis, kui ümbrikupalga saaja isik on tuvastatav. Kuna aga mitmel juhul on täpse isiku tuvastamine keeruline, soovib riik detsembris kooskõlastusringil käinud seaduseelnõu valguses hakata sotsiaalmaksu koguma ka sellistel juhtudel, kus konkreetset isikut ei ole võimalik kindlaks teha. Isikustamata ümbrikupalgast on plaan teha üks erisoodustuse liik. Selle asemel aga, et ettevõtjaid karmi maksupoliitikaga karistada, tuleks küsida, kas probleemi tuum ei peitugi suures ja üha enam kasvavas maksukoormuses?
Paljude ettevõtete jaoks on maksude teadlik planeerimine ellujäämise küsimus, mistõttu võivad maksutõusud sundida ettevõtteid tegevust sootuks koomale tõmbama. Leevendust maksukoormusele riik paraku tõusude kõrval ei paku. Nii eelmisel kui sel aastal tõusev käibemaks, hiljuti tõusnud tulumaks, kehtima hakanud automaks ning vähenenud mahaarvamised saavad uuel aastal veel lisa julgeolekumaksu kehtima hakkamise näol. Kõik see avaldab olulist survet ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusele - kas tahame riigina elavdada majandust või tekitada olukorra, kus vaid tugevamad ettevõtted jäävad ellu? Hetkel on kahjuks suund selle viimase suunas. Ühe käega müüb Eesti end maailma turgudel tugeva ja ettevõttesõbraliku e-residentsuse lipulaevast e-riigina, teisega aga pigistame Eesti ettevõtjast välja viimast kuni sellegi hääbumiseni.
Ümbrikupalga vastu võitlemisel annab plaanitav muudatus sõltumata ümbrikupalga saaja väljaselgitamisest võimaluse kogu väljamakse maksustada sotsiaalmaksuga – see annab riigile juurde üha hoova varimajandusega võitlemisel. Võitlus ümbrikupalgamaksjatega on kahtlemata vajalik ausa konkurentsi tagamiseks, kuid see on tagajärje likvideerimine ning kõigini ei jõua kunagi. Probleemi üks juurpõhjuseid on üha suurenev surve palgamakseid varjata, sest muidu lihtsalt ei jää ellu. Ausa konkurentsi ja stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks tuleks lisaks lubatud maksurahule mõelda ka leevendusmeetmeid, mis aitavad ettevõtetel ellu jääda ning kasvada. Seni kuni võitleme tuuleveskiga ise samal ajal tuult juurde puhudes, peame olema valmis, et tulemuseks on madal vabatahtlik maksukuulekus.