Automaks tuleb, ole valmis!
Jaanuaris 2025 hakkab Eestis kehtima uus riiklik maks – mootorsõidukimaks ehk laiemalt tuntud kui automaks. Seni on mootorsõidukimaks olnud Eestis kohalik maks, kuid ükski kohalik omavalitsus seda oma territooriumil hetkel kehtestanud ei ole. Nüüd hakkab mootorsõidukimaks kehtima riiklikult ning mõjutab kõiki tarbesõidukite omanikke ja vastutavaid kasutajaid. Automaks kehtestatakse kaheosalisena ning maksustamise alus on seotud konkreetse sõiduki mõjuga keskkonnale. Teeme kiire ülevaate, millega peaks planeerimisel arvestama ning millisel kujul automaks kehtima hakkab.
Automaksu eesmärk
Automaks koosneb kahest komponendist: registreerimistasust, mida kogub Transpordiamet ja aastamaksust, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Uue maksureeglistiku kehtestamise peamine eesmärk on vähendada keskkonnamõjusid ja soodustada madalama heitkogusega sõidukite kasutamist. Eesmärk on üllas ning suunatud kestlikkusele, kuid siiski on sel maksul ka riigi rahakotile oluline mõju – uue maksu laekumise prognoos on 365 miljonit eurot 2025. aastal.
Automaksu mõju ettevõtetele
Valdkondades, kus sõiduautode ning kaubikute kasutamine on vältimatu, toob uus maks kaasa olulise kulu nii iga-aastase püsikulu näol kui ka autopargi uuendamisel. Suurim kulude tõus puudutab just ettevõtteid, kelle autopargis on suurema mootoriga ning seega suurema heitekogusega raskemad sõiduautod.
Uus maksusüsteem julgustab ettevõtteid valima madalama heitkogusega sõidukeid. Soodustatud on hübriid- või elektrisõidukid:
massikomponent nii aastamaksu kui registreerimistasu puhul rakendub suuremast täismassist kui nn tavaautol,
täiselektrilistel sõidukitel CO2 eriheite komponenti aastamaksu ja registreerimistasu leidmisel ei arvestata.
Seega autopargi uuendamisel tasub hinnata ärivajaduste kõrval ka kaasnevat kulu arvestusega, et mida saastavam ning raskem on sõiduk, seda suuremad on maksukulud. Elektrilisus vähendab maksukoormust hetkel kehtivate reeglite järgi.
Automaksu oodatavat suurust välja tuua ei saa, kuivõrd see erineb oluliselt sõltuvalt auto näitajatest ning vanusest.
Pane tähele, et automaksu aastamaksu maksja fikseeritakse 1. jaanuari seisuga – kui müüd auto peale seda, siis peaksid aastatasu juba müügihinna sisse arvestama, et ootamatut üllatuskulu 15. veebruaril tuleva maksuteatel vältida.
Maksukomponentide kohta lähemalt
Mootorsõidukimaks ehk nn aastamaks
Maks on kehtestatud mootorsõidukimaksu seadusega, kogub Maksu- ja Tolliamet.
Aastatasuga maksustatakse liiklusregistrisse kantud sõiduautod (M1-kategooria), kaubikud (N1-kategooria), mootorrattad ning ka mitmed teised neljarattalised mootorsõidukid ja mopeedid, ratasmaastikusõidukid, ratastraktorid.
Liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud kandega mootorsõidukitele (sh nn fantoomsõidukitele) hakkab aastamaks rakenduma 2027. aastast.
Maksu maksab 1. jaanuari seisuga sõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja.
Aastamaksust 50% tasutakse 15. juuniks, teine 50% tasutakse 15. detsembriks maksuteate alusel. Maksuteade saadetakse hiljemalt 15. veebruariks või peale esmast registreerimist 15 tööpäeva jooksul. Kui sõiduk registreeritakse keset aastat, siis on maksukohustus proportsionaalne osa aastatasust.
Sõiduauto (M1-kategooria) aastatasu koosneb baasosast 50 eurot, CO2 eriheite komponendist ja massikomponendist. Täiselektrilisel sõiduautol CO2 eriheite komponenti ei rakendata ning hübriid- ning täiselektrilistel sõidukitel algab massikomponendi arvestamine suuremast täismassist kui tavasõidukil. Sõiduki vanus alates viiendast aastast vähendab maksusummat, mis väheneb kuni baasosa suuruseni auto 20-aastaseks saamisel.
Kaubiku (N1-kategooria) aastatasu koosneb baasosast 50 eurot ning CO2 eriheite komponendist. Täiselektrilise kaubiku aastamaks on 30 eurot. Kaubikutele massikomponenti ei rakendata.
Teiste kategooriate sõidukite (mootorrattad, muud neljarattalised sõidukid) on aastamaks mootori töömahust sõltuv.
Registreerimistasu
Registreerimistasu on kehtestatud liiklusseadusega ning seda kogub Transpordiamet.
Registreerimistasu maksustatakse sõiduauto (M1-kategooria) ning kaubiku (N1-kategooria) esmakordselt liiklusregistrisse kandmisel või selle esmasel omanikuvahetusel, kui selle eest pole esmasel registreerimisel registreerimistasu makstud (v.a liisingust väljaostmisel ning pärimisel).
Tasu maksab isik, kelle huvides või suhtes registreering liiklusregistris tehakse enne registrikande tegemist.
Sõiduauto (M1-kategooria) registreerimistasu koosneb baasosast 150 eurot, CO2 eriheite komponendist ja massikomponendist. Täiselektrilisel sõiduautol CO2 eriheite komponenti ei rakendata ning hübriid- ning täiselektrilistel sõidukitel algab massikomponendi arvestamine suuremast täismassist kui tavasõidulik. Sõiduki vanus vähendab registreerimistasu.
Kaubiku (N1-kategooria) registreerimistasu koosneb baasosast 300 eurot ning CO2 eriheite komponendist. Sõiduki vanus vähendab registreerimistasu. Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu on 200 eurot.
Mootorsõidukimaks suurendab kulusid autopargile ning uuendamisel on mõistlik kaaluda soodsama maksukuluga elektriliste sõidukite kasutamise võimalikkust. 2025. aastast kehtivatele maksusummadele plaanitakse mõne aasta pärast hinnalisa peamiselt just CO2 komponendi osas, aga tõuseb ka massikomponendi maksumus. Seega maksukohustus saastavamate ja raskemate autode osas suureneb tulevikus veelgi. Mootorsõidukimaksu seadus ning muudatused liiklusseaduses automaksu puudutava osas on vastu võetud ning uus maksukord jõustub 1. jaanuaril 2025.