Investoritele
Ava MyFondia

Lepinguõigus

Lepinguõigus - Fondia Eesti Nõustamine

Väärtust loov lepingute alane nõustamine, mis minimeerib riske ja kindlustab teie ettevõtte kasvu.

Võta meiega ühendust!
Võta meiega ühendust!
Võta meiega ühendust!

Lepinguõigus

Eduka äri aluseks on asjakohased ja hästi vormistatud lepingud. Fondia kogenud juristid nõustavad kliente võlaõiguslikes küsimustes ja kõigis teistes eraõiguse valdkondades. Saame abiks olla nii lihtsamate lepingutega seotud küsimustega kui ka keerukate ja nõudlikumate projektide elluviimisel.

Meie kogenud eksperdid tegelevad lepinguläbirääkimistega kõigis poolte vahelise koostöö etappides olenemata ettevõtete suurusest.

Pühendumine ja asjatundlikud soovitused

Õpime tundma teid ja teie ettevõtet, et meie nõuanded saaksid luua väärtust ja maandada vastuoluliste lepingutõlgenduste ja konfliktide riske. Väldime tarbetult keerulisi lepinguid ja kokkuleppeid. Olenemata ettevõtte suurusest ja valdkonnast kohandame oma meeskonda ja nõuandeid selliselt, et saaksime pakkuda teile praktilist abi, mida on lihtne igapäevases töös kasutada.

Meie kogenud eksperdid tegelevad lepinguläbirääkimistega kõigis poolte vahelise koostöö etappides olenemata ettevõtete suurusest. Pakume igat liiki lepinguid, mida teie ettevõte võib vajada:

  • Müügilepingud

  • Üürilepingud

  • Teenuse osutamise lepingud

  • Käsunduslepingud

  • Töövõtulepingud

  • Koostöölepingud

  • Tarne- ja turustuslepingud

  • Litsentsilepingud

  • Rendilepingud jne.

Meie eksperdid saavad aidata järgnevates küsimustes:

  • Lepingute koostamine, ka nende eri- ja üldtingimused

  • Teise osapoole pakutavate kokkulepete ja tingimuste hindamine ja kommenteerimine

  • Tüüptingimustega lepingute koostamine

  • Lepingutega seotud läbirääkimiste pidamine

  • Lepingute sõlmimise protsesside hindamine ja ettevõttesiseste juhiste koostamine

  • Riigihankelepingute ning nende tingimuste hindamine

  • Lepingu riskide hindamine, ennetamine ja juhtimine

  • Lepingu rikkumisega tekkinud olukordade lahendamine, samuti võlgnikega seotud probleemid (võlanõuete koostamine, esindamine läbirääkimistel, võlatunnistuste ja maksekokkulepete koostamine)

  • Koolitamine põhilistes lepinguõiguse küsimustes

Levinud lepingutega seotud küsimused

Vastab Fondia jurist Lee Raudsepp.

Leping muutub õiguslikult siduvaks, kui pooled jõuavad kokkuleppele ning järgivad lepingu kohustuslikku vormi.

Tavaliselt toimub see nii, et üks pool teeb pakkumuse ja teine nõustub sellega. Leping loetakse sõlmituks hetkest, mil pakkumuse tegija saab teada, et teine pool on nõustunud. Mõnikord võib nõustumus väljenduda ka tegudes - sel juhul on leping sõlmitud siis, kui pakkuja nendest tegudest teada saab. Erijuhtudel võivad pooled kokku leppida, et leping sõlmitakse alles pärast täiendavate tingimuste täitmist.

Lepingu siduvuse aluseks on poolte teovõime - mõlemad osapooled peavad olema õigus- ja teovõimelised. Alaealised ja piiratud teovõimega isikud ei saa iseseisvalt kehtivaid lepinguid sõlmida. Samuti peab lepingu sisu olema seaduslik ja moraalselt vastuvõetav. Lepingud, mis on vastuolus seaduse või heade kommetega, võivad olla tühised ning neil ei pruugi olla õiguslikke tagajärgi.

Vorminõuete järgimine on oluline - kuigi paljusid lepinguid võib sõlmida suuliselt, nõuavad teatud lepingutüübid kirjalikku või notariaalset vormi. Näiteks kinnisasja võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Vorminõuete rikkumine võib muuta lepingu kehtetuks.

Lepingu sisu peab olema piisavalt määratletud - pooled peavad olema kokku leppinud kõigis olulistes tingimustes. Ebamäärased või vastuolulised tingimused võivad kaasa tuua lepingu tühisuse või vaidlusi tõlgendamisel. Lisaks on oluline poolte tegelik tahe lepingut sõlmida. Kui leping on sõlmitud pettuse, ähvarduse või olulise eksimuse mõjul, võib kannatanu pool nõuda lepingu tühistamist. Samuti peavad pooled mõistma lepingu sisu ja tagajärgi.

Lõpuks tagab lepingu siduvuse ka õiguskaitsevahendite olemasolu - kui üks pool rikub lepingut, saab teine pool nõuda kohustuste täitmist, kahju hüvitamist või lepingu lõpetamist. 

Leping muutub õiguslikult siduvaks, kui pooled jõuavad kokkuleppele ning järgivad lepingu kohustuslikku vormi.

Tavaliselt toimub see nii, et üks pool teeb pakkumuse ja teine nõustub sellega. Leping loetakse sõlmituks hetkest, mil pakkumuse tegija saab teada, et teine pool on nõustunud. Mõnikord võib nõustumus väljenduda ka tegudes - sel juhul on leping sõlmitud siis, kui pakkuja nendest tegudest teada saab. Erijuhtudel võivad pooled kokku leppida, et leping sõlmitakse alles pärast täiendavate tingimuste täitmist.

Lepingu siduvuse aluseks on poolte teovõime - mõlemad osapooled peavad olema õigus- ja teovõimelised. Alaealised ja piiratud teovõimega isikud ei saa iseseisvalt kehtivaid lepinguid sõlmida. Samuti peab lepingu sisu olema seaduslik ja moraalselt vastuvõetav. Lepingud, mis on vastuolus seaduse või heade kommetega, võivad olla tühised ning neil ei pruugi olla õiguslikke tagajärgi.

Vorminõuete järgimine on oluline - kuigi paljusid lepinguid võib sõlmida suuliselt, nõuavad teatud lepingutüübid kirjalikku või notariaalset vormi. Näiteks kinnisasja võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Vorminõuete rikkumine võib muuta lepingu kehtetuks.

Lepingu sisu peab olema piisavalt määratletud - pooled peavad olema kokku leppinud kõigis olulistes tingimustes. Ebamäärased või vastuolulised tingimused võivad kaasa tuua lepingu tühisuse või vaidlusi tõlgendamisel. Lisaks on oluline poolte tegelik tahe lepingut sõlmida. Kui leping on sõlmitud pettuse, ähvarduse või olulise eksimuse mõjul, võib kannatanu pool nõuda lepingu tühistamist. Samuti peavad pooled mõistma lepingu sisu ja tagajärgi.

Lõpuks tagab lepingu siduvuse ka õiguskaitsevahendite olemasolu - kui üks pool rikub lepingut, saab teine pool nõuda kohustuste täitmist, kahju hüvitamist või lepingu lõpetamist. 

Konkurentsikeeld peab olema õigustatud tööandja erilise majandushuvi kaitseks, eriti kui töötaja puutub kokku klientide, tootmis- või ärisaladusega. See peab olema selgelt piiritletud kolmes mõõtmes: ruumiliselt (geograafiline piirkond), ajaliselt (kestus) ja esemeliselt (keelatud tegevuse liik). Kõik piirangud peavad olema mõistlikud ja töötajale arusaadavad. Kui need nõuded ei ole täidetud, on kokkulepe tühine. Konkurentsipiirang on lubatud vaid erandkorras, mitte üldreeglina.  

Ruumiline piirang peab määratlema täpselt, millises geograafilises piirkonnas töötaja ei tohi konkureerivat tegevust teostada. See ei tohi olla põhjendamatult lai - näiteks kogu Eestit hõlmav keeld võib olla ülemäärane, kui tööandja tegevus on piiratud ühe maakonnaga. 

Ajaline piirang määrab, kui kaua pärast töösuhte lõppemist konkurentsikeeld kehtib. Eestis on tavapärane kuni kuue kuu pikkune keeld, kuid erandlikel juhtudel võib see olla pikem (Eestis maksimaalselt 1 aasta). Liiga pikk kehtivusaeg võib olla töötajale ebaproportsionaalne.

Eseme poolest peab olema täpselt kirjeldatud, millist tegevust töötajal on keelatud teostada. Üldine keeld "töötada samas valdkonnas" on liiga ebamäärane. Tuleb täpsustada konkreetsed tegevusalad või teenuste pakkumine. 

Oluline on ka hüvitise küsimus - kui konkurentsikeeld kehtib pärast töösuhte lõppemist, peab tööandja tavaliselt maksma töötajale mõistlikku hüvitist piirangu eest. Hüvitise suurus peaks kajastama piirangu ulatust ja mõju töötaja edasistele töövõimalustele. 

Konkurentsikeeld peab olema sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Ebamäärased sõnastused tõlgendatakse töötaja kasuks. Samuti tuleb arvestada, et kohus võib hinnata konkurentsikeelu mõistlikkust ja vajadusel tunnistada selle osaliselt või täielikult kehtetuks, kui see piirab ülemäära töötaja põhiõigusi. 

Konkurentsikeeld peab olema õigustatud tööandja erilise majandushuvi kaitseks, eriti kui töötaja puutub kokku klientide, tootmis- või ärisaladusega. See peab olema selgelt piiritletud kolmes mõõtmes: ruumiliselt (geograafiline piirkond), ajaliselt (kestus) ja esemeliselt (keelatud tegevuse liik). Kõik piirangud peavad olema mõistlikud ja töötajale arusaadavad. Kui need nõuded ei ole täidetud, on kokkulepe tühine. Konkurentsipiirang on lubatud vaid erandkorras, mitte üldreeglina.  

Ruumiline piirang peab määratlema täpselt, millises geograafilises piirkonnas töötaja ei tohi konkureerivat tegevust teostada. See ei tohi olla põhjendamatult lai - näiteks kogu Eestit hõlmav keeld võib olla ülemäärane, kui tööandja tegevus on piiratud ühe maakonnaga. 

Ajaline piirang määrab, kui kaua pärast töösuhte lõppemist konkurentsikeeld kehtib. Eestis on tavapärane kuni kuue kuu pikkune keeld, kuid erandlikel juhtudel võib see olla pikem (Eestis maksimaalselt 1 aasta). Liiga pikk kehtivusaeg võib olla töötajale ebaproportsionaalne.

Eseme poolest peab olema täpselt kirjeldatud, millist tegevust töötajal on keelatud teostada. Üldine keeld "töötada samas valdkonnas" on liiga ebamäärane. Tuleb täpsustada konkreetsed tegevusalad või teenuste pakkumine. 

Oluline on ka hüvitise küsimus - kui konkurentsikeeld kehtib pärast töösuhte lõppemist, peab tööandja tavaliselt maksma töötajale mõistlikku hüvitist piirangu eest. Hüvitise suurus peaks kajastama piirangu ulatust ja mõju töötaja edasistele töövõimalustele. 

Konkurentsikeeld peab olema sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Ebamäärased sõnastused tõlgendatakse töötaja kasuks. Samuti tuleb arvestada, et kohus võib hinnata konkurentsikeelu mõistlikkust ja vajadusel tunnistada selle osaliselt või täielikult kehtetuks, kui see piirab ülemäära töötaja põhiõigusi. 

Tähtajaline tööleping lõppeb automaatselt kokkulepitud ajal, tähtajatu kestab seni, kuni keegi selle üles ütleb. Tähtajalist lepingut tohib kasutada vaid põhjendatud juhtudel, nagu ajutine töö või kellegi asendamine. Tähtajatu lepingu lõpetamisel tuleb järgida etteteatamistähtaegu. Juhul, kui tähtajalist lepingut korduvalt pikendada, võib see muutuda tähtajatuks lepinguks. 

Tähtajalise lepingu kasutamine peab olema objektiivselt põhjendatud - näiteks hooajaline töö, projektipõhine tegevus, töötaja ajutine asendamine haiguse või lapsehoolduspuhkuse ajal või ettevõtte ajutiselt suurenenud töökoormus. Ilma põhjenduseta sõlmitud tähtajaline leping võib muutuda tähtajatuks. 

Tähtajatu leping annab töötajale parema kaitse - tööandja peab lõpetamisel esitama põhjenduse ja järgima etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad töösuhte kestusest. Mida pikemalt on töötatud, seda pikem on etteteatamistähtaeg. 

Kui tähtajalist lepingut pikendatakse korduvalt või kui töötaja jätkab tööd pärast tähtaja möödumist tööandja teadmisel, loetakse leping tähtajatuks. See kaitseb töötajat olukordades, kus tööandja püüab vältida tähtajatu lepinguga kaasnevaid kohustusi. 

Üldiselt kasutatakse Eestis tähtajatut töölepingut, mis pakub töötajale stabiilsemat töösuhet ning paremat sotsiaalset kaitset. Tähtajaline leping on erand, mida tuleb kasutada ettevaatlikult ja alati koos selge põhjendusega.

Tähtajaline tööleping lõppeb automaatselt kokkulepitud ajal, tähtajatu kestab seni, kuni keegi selle üles ütleb. Tähtajalist lepingut tohib kasutada vaid põhjendatud juhtudel, nagu ajutine töö või kellegi asendamine. Tähtajatu lepingu lõpetamisel tuleb järgida etteteatamistähtaegu. Juhul, kui tähtajalist lepingut korduvalt pikendada, võib see muutuda tähtajatuks lepinguks. 

Tähtajalise lepingu kasutamine peab olema objektiivselt põhjendatud - näiteks hooajaline töö, projektipõhine tegevus, töötaja ajutine asendamine haiguse või lapsehoolduspuhkuse ajal või ettevõtte ajutiselt suurenenud töökoormus. Ilma põhjenduseta sõlmitud tähtajaline leping võib muutuda tähtajatuks. 

Tähtajatu leping annab töötajale parema kaitse - tööandja peab lõpetamisel esitama põhjenduse ja järgima etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad töösuhte kestusest. Mida pikemalt on töötatud, seda pikem on etteteatamistähtaeg. 

Kui tähtajalist lepingut pikendatakse korduvalt või kui töötaja jätkab tööd pärast tähtaja möödumist tööandja teadmisel, loetakse leping tähtajatuks. See kaitseb töötajat olukordades, kus tööandja püüab vältida tähtajatu lepinguga kaasnevaid kohustusi. 

Üldiselt kasutatakse Eestis tähtajatut töölepingut, mis pakub töötajale stabiilsemat töösuhet ning paremat sotsiaalset kaitset. Tähtajaline leping on erand, mida tuleb kasutada ettevaatlikult ja alati koos selge põhjendusega.

Kontrollige ruumi sihtotstarvet, rendihinda ja lisatasusid, lepingu kestust ja pikendamise võimalusi, remondi- ja kommunaalkulude jaotust ning ülesütlemistingimusi. Lisaks kontrollige, kuidas toimub lepingu pikendamine ning milline on rendihinna indekseerimine.  

Uurige hoolikalt ruumide seisukorda ja nõudke vajaduse korral remonti enne sissekolimist. Selgitage välja, millised muudatused võite ruumis teha ja kas need tuleb lahkumisel tagasi muuta. Kontrollige, kas rendileandjal on õigus ruumi kolmandatele isikutele edasi anda. 

Pöörake tähelepanu tagatisraha suurusele ja ruumide tagastamise tingimustele. Veenduge, et leping sisaldab selgeid sätteid mõlema poole õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas hooldus- ja remonditööde eest vastutamine ning erinevad leppetrahvid. 

Kontrollige ruumi sihtotstarvet, rendihinda ja lisatasusid, lepingu kestust ja pikendamise võimalusi, remondi- ja kommunaalkulude jaotust ning ülesütlemistingimusi. Lisaks kontrollige, kuidas toimub lepingu pikendamine ning milline on rendihinna indekseerimine.  

Uurige hoolikalt ruumide seisukorda ja nõudke vajaduse korral remonti enne sissekolimist. Selgitage välja, millised muudatused võite ruumis teha ja kas need tuleb lahkumisel tagasi muuta. Kontrollige, kas rendileandjal on õigus ruumi kolmandatele isikutele edasi anda. 

Pöörake tähelepanu tagatisraha suurusele ja ruumide tagastamise tingimustele. Veenduge, et leping sisaldab selgeid sätteid mõlema poole õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas hooldus- ja remonditööde eest vastutamine ning erinevad leppetrahvid. 

Tutvuge meeskonnaga

Tutvuge meie spetsialistidega või võtke nendega otse ühendust!

Eneli  Perolainen
Eneli Perolainen
Baltikumi tegevjuht
Elis Vija
Elis Vija
Vanem õigusnõustaja
Kätlin  Hinnov
Kätlin Hinnov
Vanem õigusnõustaja, Tiimijuht
Aet  Sallaste
Aet Sallaste
Vanem õigusnõustaja
Lee Raudsepp
Lee Raudsepp
Vanem õigusnõustaja
Mariliis Toom
Mariliis Toom
Õigusnõustaja

Blogi ja uudised

Lugege soovitusi õigusvaldkonnast Fondia ekspertidelt!

Veel artikleid
Veel artikleid
Veel artikleid

Millega me saame teid aidata?

Tahaksime teie õigusabi vajadustest rohkem teada. Broneerige tasuta kohtumine või võtke meiega ühendust e-posti või telefoni teel!

Broneerige tasuta kohtumine
Broneerige tasuta kohtumine
Broneerige tasuta kohtumine
Saatke meile e-kiri või helistage!
Saatke meile e-kiri või helistage!
Saatke meile e-kiri või helistage!

We law your business.

Andmekaitse⁠Andmekaitse⁠
Küpsiste kasutamise tingimused⁠Küpsiste kasutamise tingimused⁠
Kestlikkus ja eetika⁠Kestlikkus ja eetika⁠
Võta meiega ühendust⁠Võta meiega ühendust⁠

Autoriõigus © Fondia 2022. Kõik õigused kaitstud.