Ukraina kodanike värbamine
)
24.02.2022 algas Ukrainas sõda, mis ei ole kahetsusväärselt siiani vaibumismärke ilmutanud, mistõttu on endiselt aktuaalsed küsimused, mis seonduvad Ukraina kodanike värbamisega Eesti ettevõtetesse. Meie poole on pöördunud tööandjad, kes soovivad töölepinguid sõlmida ukrainlastega ning uurivad, milliste formaalsustega nad peavad värbamisel arvestama.
Esmalt tuleb määratleda, kas tööle võetav ukrainlane oli Eestis enne sõja puhkemist või saabus siia sõjapõgenikuna pärast 24.02.2022.
Esimesel juhul võib eeldada, et siin seaduslikul alusel ajutiselt viibinud ukrainlane oli välismaalaste seaduse kohaselt lühiajalise töötajana registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Selliste isikute edasine Eestis viibimine ja töötamine on hetkel õiguspärane vastavalt muudetud välismaalaste seadusele, mis näeb ette, et muuhulgas lühiajalise töötamise regulatsiooni kõnealuste isikute suhtes ei kohaldata. See tähendab, et hetkel ei pea nende lühiajalist töötamist uuesti Politsei- ja Piirivalveametis registreerima. Arvestama peab aga seejuures, et tegemist on siiski ajutise regulatsiooniga ehk eelduslikult kehtib see seni, kuni lõpeb aktiivne sõjategevus Ukrainas. Niisamuti tuleb selliste Ukraina kodanike töölevõtmisel arvestada, et neile tuleb maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood.
Ukraina sõjapõgenikud on enne 24.02.2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, samuti kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022 ja nende pereliikmed.
Ukraina sõjapõgenikel on Vabariigi Valitsuse 09.03.2022 jõustunud korralduse alusel õigus taotleda Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel. Ajutise kaitse taotlemine on vabatahtlik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele, s.h annab taotlejale Eesti isikukoodi. Seega ajutist kaitset taotlenud Ukraina sõjapõgenikuga töölepingu sõlmimisel kohaldatakse kõiki samasuguseid õigusaktidest tulenevaid tingimusi nagu eestlasest töötaja värbamisel.
Jooksvalt soovitame jälgida, millise ajani ülal viidatud regulatsioonid kehtivad, et oleks tagatud seaduspärane käitumine kõnealuseid isikuid puudutavates töösuhetes. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib julgesti pöörduda Fondia juristide poole:
