Riigikogu võttis eelmise aasta märtsis vastu maksukorralduse seaduse muudatused, millega nähakse alates 1.10.2023 ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja registreerimine ehitussektoris.

Sisuliselt tähendab see ehitusplatsil elektroonilise registreerimissüsteemi sisseseadmise kohustust ning nn töötaja kaardi kasutuselevõtmist.

Eesmärk

Seaduse eesmärgina on välja toodud eelkõige soov ja vajadus vähendada ehitussektoris esinevaid maksuriske. Jah, ehitussektoris on endiselt olulisemaks probleemiks keskmisest kõrgem maksurisk, sh ümbrikupalga maksmine, valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks, käibe varjamine, registreerimata tööjõu kasutamine jmt, aga nagu ikka, igal mündil on kaks poolt.

Ehitusplatsil registreerimise kohustus rakendub suurematele ehitusobjektidele, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja platsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Selliseid ehitusobjekte ehitavad reeglina suuremad ehitusettevõtted, kes maksavad töötajatele korralikult palka ja riigile ausalt makse. Seega pole tegelikult kindel, kas loodetud peidetud maksutulu ikka tegelikult seeläbi riigini jõuab. Põhjendatult häirib paljusid ka see, et ehitaja õlule soovitakse lükata riigi (Maksu- ja Tolliameti) ülesandeid, kasvatades sellega ehitusettevõtete halduskoormust ja kulusid.

Samas nõustuvad ka ehitusettevõtted, et ebaausa konkurentsi väljajuurimiseks on seadusemuudatus pigem vajalik. Suured ehitusettevõtted kasutavad erinevaid väiksemaid alltöövõtjaid ning seeläbi õnnestub ehk tõesti turgu ja konkurentsi pisut korrastada.

Näiteks Soomes, Rootsis ja ka Lätis on sarnane süsteem juba mõnda aega kasutusel olnud ning toimib efektiivselt. Paljud ettevõtted kasutavad seda süsteemi ka muudel eesmärkidel, sh töötundide fikseerimiseks. See aitab vältida vaidlusi, kus osalised mäletavad või fikseerivad töötunde erinevalt.

Kui süsteem ka meil toimima hakkab, siis võiks see vähendada ka järelevalvele ja kontrollidele kuluvat aega nii Maksu- ja Tolliameti kui ka ettevõtjate jaoks. Pistelisi kontrolle saab teha vähem, kuna automaatne kontroll peaks aitama tuvastada probleemsed objektid ja neile pühendudes oleks järelevalve paremini sihitud ning võtaks vähem aega.

Millised kohustused ja kellele kaasnevad?

Ehitusplatsil registreerimise kohustus rakendub esialgu suurematele ehitusobjektidele ehk objektidele mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja platsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva.

Registreerimiskohustus rakendub ehitustöödele, millega alustatakse 1.10.2023 või hiljem. Samuti laieneb kohustus ehitustöödele, millega on alustatud enne 1.10.2023, kui ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 1.10.2024 või sellest hilisem kuupäev.

Kõige suurema koormuse paneb seadusemuudatus peatöövõtjatele, kes peavad hakkama esitama Maksu- ja Tolliametile andmed registreerimiskohustusega ehitustööde kohta. Teavitus tuleb esitada enne ehitustöödega alustamist. Peatöövõtjatel tuleb ka tagada registreerimissüsteemi paigaldamine, kasutamine ja korrasolek.

Andmeid tuleb hakata edastama Maksu- ja Tolliameti loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Andmete edastatus peaks hakkama toimuma automaatselt teatud perioodide kaupa (igapäevaselt ehitusplatsil viibinud isikute kohta summeeritult ja kolm korda nädalas kellaajalise täpsusega iga isiku ehitusplatsil viibimise kohta anonüümistatult). Selline süsteem peaksväidetavalt muutma andmetega manipuleerimise lihtsamini tuvastatavaks ja keerulisemaks. Samas, kõnealune e-teenus on praegu alles testimise järgus, mistõttu mingeid üldiseid järeldusi teha on vara. Maksu- ja Tolliamet on lubanud teenuse tööle rakendumisest teavitada ehitusettevõtteid eraldi e-kirjaga ning info avaldada ka oma veebilehel. Samuti on Maksu- ja Tolliamet lubanud teenuse valmimise järgselt alustada koolituste ning juhendmaterjalide jagamisega. Seega loodetavasti ei tule seadusemuudatusega kaasnevad kohustused ning töökorralduslikud muudatused ehitusettevõtetele üllatusena. 

Muudatuste sisseviimisega oma ettevõtte tööprotsessidesse tasuks alustada aga juba täna. Muuhulgas tuleb peatöövõtjatel edaspidi tagada kogu ehitustööde kestuse ajal, et ehitusplatsile sisenevad inimesed registreeriksid enda ehitusplatsil viibimise. See puudutab kõiki sisenejaid, sh alltöövõtjate töötajaid. Juba praegu saab üle vaadata alltöövõtjatega sõlmitavad lepingud, lisades nendesse teatud kohustused ning kehtestades kohustuse täitmata jätmise eest ka sanktsioonid.

Samuti tasub hakata mõtlema paigaldatavate registreerimissüsteemide peale. Süsteem peab suutma koguda elektrooniliselt andmed ehitusplatsil viibinud isikute kohta ning edastada need automatiseeritult Maksu- ja Tolliametile.

Alltöövõtjate halduskoormus väga suur olema ei saa. Neile hakkab kehtima kohustus anda süsteemis kinnitus ehitusobjektil tööde teostamise kohta ja esitada andmed enda alltöövõtjate kohta.

Iga ehitusettevõtja (nii peatöövõtja kui alltöövõtja) peab hakkama märkima andmekogus tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud. Tehniline lahendus on plaanis kavandada nii, et andmekogus lubatakse ehitusplatsile vaikimisi kõik ettevõtja töötajad, kes on töötamise registrisse kantud, kuid vajadusel on ettevõtjal võimalik ehitusplatsile juurdepääsuõigust piirata.

Lisaks peab iga ehitusettevõtja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel oleks olemas tuvastusvahend ning isikud fikseeriksid elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. Tuvastusvahendiks peaks olema ühtne töötaja kaart, kuid paindlikkuse säilitamiseks on jäetud võimalus kasutada ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (nt mobiilirakendust). Ehk edaspidi on ehitusettevõtjal kohustus hankida ehitusplatsil töötavatele isikutele kaugloetav kaart, mis võimaldab läbipääsu- või valideerimissüsteemil isikut tuvastada.

Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ehitajate kiipkaartide tellimusi hakkab vastu võtma ning kaarte väljastama vastava hanke võitnud Hansab AS. Tellimusi hakatakse esialgsetel andmetel vastu võtma III–IV kvartalis. Täpsemat ajakava siiski veel paigas ei ole, kuna hankeprotsess venis vaidlustuse tõttu. Seega võib juba täna eeldada, et kõik soovijad selle aasta sees kaarte ei saa. Maksu- ja Tolliameti on lubanud nõuete täitmise järelevalve käigus hilisemat kaartide väljastust arvesse võtta.

Erinevaid küsimusi on aga veel. Mida peaks tegema transporditööliste ja teiste ehitusplatsil ajutiselt viibijate isikute, nt külalistega? Kuidas täita kohustusi eriobjektidel, näiteks teedeehitusel, kus sissepääsude paigaldamine praktikas ei ole mõeldav, kuna ehitusobjekti ei ole võimalik piirata, tööd toimuvad pikkade vahemaade peale hajutatult jne? Praegu kajastatud seisukohtade järgi transporditööliste ehitusplatsil viibimise aega siiski fikseerima hakkama ei pea. Isikule, kes toimetab ehitusplatsile ehitustööde tegemiseks vajalikke kaupu või materjale, ei pea andma tuvastusvahendiks olevat kaarti ega fikseerima tema ehitusplatsil viibimise aega. Kui see sama isik aga osaleb seejuures ka objekti ehitamisel, siis tuleb tema isik registreerida. Külaliste puhul saab registreerimiseks kasutada külaliskaarte.

Täna ei ole aga veel üheselt selge, millised saavad olema eriobjektide (sh tee-ehitus) lubatud isikute fikseerimist võimaldavate tuvastusvahendite täpsemad nõuded. Loodetavasti tulevad sellekohased juhised siiski varsti, et ka teeobjektiga tegelevad ehitusettevõtted saaksid ennast muudatusteks piisavalt ette valmistada.

Kokkuvõttes:

Milliste kuludega peaks arvestama?

Selge on see, et muudatused toovad ehitajale (eelkõige peatöövõtjale) kaasa täiendavad kulud. Maksu- ja Tolliameti hinnangul saavad kulud peatöövõtja jaoks olema hinnanguliselt 100–1000 eurot kuus ehitusobjekti kohta sõltuvalt objekti suurusest, töötajate arvust ning kasutatava tarkvara funktsionaalsusest. Sellele võib lisanduda turnikee, värava jms maksumus/rent, mille olemasolu ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik. Kaardi hankimise kulu jääb eelduslikult 8 eurot kanti töötaja kohta. Täpsemad hinnad määravad siiski vastavad teenusepakkujad ning need kujunevad konkurentsi tingimustes.

Kohustuse rikkumisel võib oodata sunniraha ja/või rahatrahv

Kui ehitusettevõtja kohustusi tähtaegselt ei täida, võib MTA määrata kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse, mille kohaselt võib kohustuse täitmata jätmise korral rakendada ehitusettevõtja suhtes sunniraha. Sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt.

MTA võib kohustuste täitmata jätmise eest määrata ka rahatrahvi (kuni 3200 eurot), millisel juhul tasub tähele panna, et vastav kanne karistusregistris võib edaspidi takistada riigihangetel osalemist.

Oled ehitusettevõtja ja mõtled, et kas saan täna midagi ära teha, et registreerimise kohustuseks valmis olla?

• vaata üle töös olevad ja lähiajal töösse tulevad objektid, et teaksid milliseid sinu objekte kohustus puudutab

• arvesta lisanduvate kuludega uute pakkumiste tegemisel ja lepingute sõlmimisel

• vaata üle oma ettevõtte tööprotsessid ning tee nendes muudatused, et jõustuvate kohustuste täitmine tagatud oleks (määra vastutavad isikud, andmete edastamise protsessid, andmete säilitamise protsessid jmt)

• uuri nõuetekohase registreerimissüsteemi hankimise ja/või kasutamise võimalusi

• vaata üle alltöövõtjatega sõlmitavad lepingud, lisades nendesse teatud kohustused ning kehtesta kohustuse täitmata jätmise eest sanktsioonid

• jälgi Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatavat informatsiooni nii töötajate kaardi kui koolituste ning juhendmaterjalide kohta

Kui sul on küsimusi, võta meie vastava valdkonna spetsialistiga julgesti ühendust katlin.hinnov@fondia.com