Investoritele
Ava MyFondia

Tööleping, käsundusleping või töövõtuleping?

Fondia
Blogi 12. jaanuar 2016

Employment law

Ettevõttes, kus tööülesannete täitmiseks ei ole kontoris kohalolek enam tingimata vajalik ning hierarhiliste käsuliinide asemel valitseb võrdsete koostöö, võib tekkida küsimus, milline leping tuleks töötajatega üldse sõlmida?

Üldjoontes jagunevad töösuhtes kasutatavad lepingud

  • töölepinguks ning

  • võlaõiguslikeks lepinguteks (käsundusleping ja töövõtuleping).

Siinkohal tuleb silmas pidada, et õige lepingu liigi valik sõltub tegelikust olukorrast ja tööülesannetest.

Töölepinguga on tegu juhul, kui:

  • töötaja peab kindlas töökohas kohal käima , näiteks kontoris või ehitusplatsil;

  • ta kasutab põhiliselt tööandja materjale või seadmeid , näiteks arvuti, tehnika;

  • tal on ette määratud kellast kellani tööaeg , mil ta peab kohal viibima; JA

  • töötaja allub igapäevaselt ülemuse korraldustele ning tema tööd kontrollitakse ja suunatakse pi devalt;

  • ta saab perioodilist tasu ehk palka .

Võlaõigusliku lepinguga (käsundusleping või töövõtuleping) on tegu juhul, kui töötaja saab suhteliselt iseseisvalt valida töö tegemise viisi, aega ja kohta . Seega – kui töötaja valib ise, millal, kus ja kuidas ta tööd teeb ning tuleb kohale näiteks ainult kokkulepitud koosolekuteks, võib tegu olla käsundus- või töövõtulepinguga ehk võlaõiguslike lepingutega.

Käsundusleping sõlmitakse mingi jätkuva teenuse osutamiseks nagu sotsiaalmeedia turundus või ka näiteks advokaadi kliendileping. Käsunduslepingu eripära on ka see, et konkreetset tulemust võib olla raske mõõta . Töövõtuleping aga sõlmitakse mingi konkreetse tulemuse saavutamiseks . Näiteks ehitusleping, kus tulemuseks on valmis maja või vannituba, on töövõtuleping. Seega on üldreegliks, et jätkuva teenuse puhul on tegu käsunduslepinguga, konkreetse tulemuse korral töövõtulepinguga.

Põhiline erinevus töölepingu ja võlaõiguslike lepingute vahel on, et võlaõiguslikele lepingutele (käsundusleping ja töövõtuleping) ei kohaldu automaatselt töölepingu seadus . See tähendab, et töötajal ei ole automaatselt töölepingu seadusest tulenevaid õiguseid nagu kaitse lepingu lõpetamise eest, õigus saada tasustatud puhkust või õppepuhkust, jne. Samas on võimalik kõik need õigused ka võlaõiguslikku lepingusee sisse kirjutada kui pooled seda soovivad .

Mis vahe on töölepingul, käsunduslepingul ja töövõtulepingul? Millise lepingu peaksin sõlmima? Kas lepingu nimi on oluline? Millist lepingut sõlmida vabatahtliku töö tegemiseks? Kuidas arvestada makse? Kas töötaja vastutab tema põhjustatud kahju eest?Registreeru selle teemaga seotud tasuta webinarile, mis toimub 19. jaanuaril.