Tõenäoliselt kogud Sinagi isikuandmeid, isegi kui sellele otseselt ei mõtle

„Mida silmad näevad ja kõrvad kuulevad, seda mõistus usub“ – see tsitaat pettemanöövri kohta pärineb filmist nimega Operatsioon „Mõõkkala“. Esmapilgul täiesti seosetu väide illustreerib aga tegelikult üsna hästi ka andmete privaatsusega seonduvat. Nimelt ei pruugi me just väga tihti teadvustada, et virtuaalkeskkonnas toimuva äritegevuse käigus me loovutame, aga ka kogume andmeid, sõltuvalt sellest, kummal pool andmevoogu parasjagu oleme. Kui oleme selleks osapooleks, kes andmeid kogub ja kasutab, on informatsioon meile abiks muuhulgas paremate strateegiliste otsuste tegemisel, näiteks reklaami eesmärkidel. Kui palju me aga aru saame, mida me endast digitaalvõrku jagame? Kas me andmeid kogudes oleme ikka piisavalt avameelsed ses osas, mis otstarbel informatsiooni kasutame?

Andmeid on praegusel digitaalajal väga lihtne ja mugav enda valdusesse saada. Suur saladus ei ole ka see, et isikuandmetest on saanud tähtis valuuta. Need meetmed, mida näiteks turunduse jaoks kasutatakse, ei viita iseenesest aga asjaolule, et kogutav teave toob peale eeldatava majandusliku kasu kaasa ka vastutuse. Hea hiljutine näide on see, et Facebooki lisatud viis reaktsiooninuppu on küll toredad ja annavad kasutajatele lisavõimalusi, kuid teisest küljest võimaldavad inimeste käitumismustreid paremini välja joonistada. Facebook teab nüüd palju paremini, kuidas kasutajad üht või teist tüüpi postitusi hindavad ning sellest tulenevalt suunab sotsiaalvõrgustik inimestele asjakohast teavet juurde. Kahtlemata siinkohal Facebooki võimekuses andmeid turvaliselt hoida, on iseküsimus selles, kas selle sotsiaalkeskkonna kasutajad on tegelikult piisavalt teavitatud sellest, kuidas nende andmeid töödeldakse.

Taoline lähenemine ei ole muidugi ainult sellise „suure mängija“ pärusmaa, sest üldiselt otsivad kõik ettevõtted virtuaalmaastikul nutikaid teid enda klientideni jõudmiseks. Üheks võimaluseks ongi kindlate mõõdikute alusel loodud digitaalvidinaid kasutada, et rohkem inimeste kohta teada saada – täida tagasisidevorm, osale kampaanias ja jäta oma kontaktandmed, registreeri ID-kaart kliendikaardina. Isegi kui tarbijatel on tänapäeval privaatsuse kohta käivad hinnangud muutunud, ei anna seadused siinkohal siiski andmevaldajale vabu käsi isikuandmete töötlemisel. Seda peamiselt seetõttu, et andmete kogumise lihtsusega ei tohi ära kasutada inimeste teadlikult või ka teadmata edastatud teavet, sest andmete loovutamise eesmärk ei kipu tihti ühtima sellega, milleks andmeid pärast kasutatakse. Suures plaanis peavad teabe tegelikud omanikud olema teavitatud sellest, mida andmete kogujad nende kohta käiva informatsiooniga teevad või plaanivad teha.

Igapäevases ärilises tegevuses ei ole ilmselt vaja täpselt teada, kuidas andmete kogumine tehniliselt käib. Kindlasti ei tasu aga unustada, et tarkvara ilusa kasutajaliidese taga toimubki see nö põhitegevus ja selle käigus saavutatakse ligipääs andmetele, mida nende valdajana siis ka kaitsma peab. Seega mõtle läbi see, (a) mis andmeid Su ettevõte kogub, (b) kuidas andmeid endale saate ning (c) kas andmete privaatsus on piisavalt tagatud. Selliselt astud sammu parema ülevaate suunas ning suudad ka õigusaktidest tulenevaid kohustusi suurema kindlusega järgida. Andmete kogumise tuhinas ei tohi seega ära unustada, et ärilisest vajadusest lähtuv eesmärk kätkeb endas ka kohustust kaitsta.