Tehisintellekti kasutamine töökohal: 5 soovitust tööandjale
Tööpäev kogub hoogu ja pikk kliendidokument ootab lugemist ja täiendamist. Töötaja kopeerib kogu dokumendi tehisintellekti tööriista ning juba mõne hetke pärast ilmub ekraanile ladus kokkuvõte. Töötaja ohkab kergendatult, sest veel üks ülesanne saab nimekirjast maha tõmmatud ning kiiresti tehtud. Ometi jäävad selle väikese töövõidu varju mitmed küsimused, muuhulgas kas seda tööriista tohtis üldse kasutada või kuhu rändasid selles dokumendis sisalduvad andmed? Veelgi enam, kas sujuva ja sidusa sõnastuse taga on üldse paikapidavad järeldused?
Tehisintellekti ehk AI kasutamine tööl vajab tegelikult selgeid ja praktilisi juhiseid. Üldine üleskutse, kus kutsutakse lihtsalt vastutustundlikult kasutama, jääb paraku nõrgaks. Kui töötaja peab ise ära arvama, milliseid tööriistu võib kasutada ja millist teavet neisse sisestada ning kui põhjalikult peab tulemust kontrollima, on eksimused kerged tulema. Töötajate arusaamad piiridest on erinevad ning tööandja ülesandeks ongi piirid selgesõnaliselt kehtestada ja siduda tegeliku töökorraldusega.
Ka kõige põhjalikumast juhendist on vähe kasu, kui see seisab kuskil ühiskaustas ning töötajad seda üles ei leia. Töötajatele tuleb eelkõige selgitada, kuidas reeglid päriselt nende igapäevatöös rakenduvad. Ehk kas AI abil võib toimetada kliendile saadetavat e-kirja, analüüsida lepingut või koostada koosoleku kokkuvõtet ning millistel tingimustel seda teha tohib. Lisaks peaks töötaja teadma, kelle poole pöörduda ka siis, kui olemasolev juhend küsimusele kohest vastust ei anna või midagi on juba valesti läinud.
1. Milliseid tööriistu ja milleks võib kasutada?
Tööandjal tasub määrata, millised AI-tööriistad on ettevõttes lubatud ning milliste ülesannete täitmiseks neid kasutada võib. Riski ulatus sõltub tegelikult kasutusotstarbest: nt ideede kogumine ja avaliku teksti toimetamine erinevad oluliselt kliendilepingu analüüsimisest või töötajate hindamisest. Sama tööriist võib sobida ühe ülesande täitmiseks, kuid vajada teise puhul täiendavat hindamist või piiranguid.
Reeglites tuleks käsitleda ka seda, kas lubatud on isiklik kasutajakonto ja millal peab uue tööriista kasutuselevõttu eelnevalt kooskõlastama. Ettevõttepoolne heakskiit peaks põhinema teenuse tingimuste, turvalisuse ja kavandatud kasutuse sisulisel hindamisel; pelgalt tasulise konto olemasolu ei anna veel kinnitust, et teenus sobib konfidentsiaalse teabe töötlemiseks.
Praktikas toimib hästi töötajatele kättesaadav nimekiri lubatud tööriistadest koos lühikese selgitusega iga tööriista kasutuspiiride kohta. Samuti peab olema üheselt arusaadav, kelle poole pöörduda, kui töötaja soovib proovida mõnda uut lahendust.
2. Milliseid andmeid võib AI-le anda?
Dokumendi sisestamine AI-tööriista tähendab enamasti isikuandmete või muu konfidentsiaalse teabe edastamist teenusepakkujale. Enne kasutamist tuleb hinnata, kas ja millistel tingimustel on see lubatud, kuidas andmeid säilitatakse ning kas neid kasutatakse mudelite treenimiseks. Arvestada tuleb ka klientide ja koostööpartneritega sõlmitud lepingutest tulenevate konfidentsiaalsuskohustustega.
Nimede eemaldamisest üksi ei piisa. Inimene võib olla tuvastatav ka ülejäänud sisu põhjal: ametikoht, töötasu ja konkreetse juhtumi kirjeldus võivad koos osutada ühele kindlale töötajale. Samamoodi võib nimedeta leping sisaldada ettevõtte ärisaladusi või kliendi konfidentsiaalset teavet, mille edastamine kolmandale isikule on lubamatu olenemata sellest, kas konkreetse isiku nimi on tekstis välja toodud.
Töötajale tuleks anda konkreetseid näiteid selle kohta, millist teavet tohib sisestada, mis tuleb eelnevalt eemaldada ja millised dokumendid on töödeldavad üksnes selleks heaks kiidetud keskkonnas. Heaks lähtekohaks on andmete minimeerimise põhimõte, mille kohaselt tuleb kasutada ülesande täitmiseks ainult vajalikku teavet. Kui piisab üldistatud küsimusest või väljamõeldud näitest, tuleks eelistada seda terve dokumendi üleslaadimisele.
3. Kes kontrollib töö tulemust?
AI koostatud vastus võib kõlada veenvalt ka siis, kui see sisaldab vigaseid fakte, väljamõeldud allikaid või ekslikke järeldusi. Seetõttu peab tööandja määrama, kes tulemust kontrollib ja millise põhjalikkusega. Kontrolli ulatus peaks olema proportsioonis võimaliku eksimuse tagajärgedega: kliendile saadetava lepinguanalüüsi puhul on vaja, et päriselt pädev inimene selle analüüsi ikkagi üle vaataks, samas kui sisemise mustandi puhul võib piisata kergemast kontrollist.
Töötajalt saab oodata tema tööülesannetele vastavat enesekontrolli, kuid eeldused selleks peab looma tööandja arusaadava töökorralduse kaudu. Pelgalt keelelisest toimetamisest ei piisa, sest kontrollida tuleb ka järelduste või nt arvutuste õigsust, viidetest rääkimata.
Arvestada tuleb ka sellega, et AI ei pruugi töökorraldust üldsegi mitte lihtsustada ega efektiivsemaks teha. Ka AI sisendi kontrollimisele kuluv aeg tuleb ju tegelikult planeerida töömahu sisse. Töötajale ei tohiks jääda vastuolulist ootust, et AI toel peab töö valmima oluliselt kiiremini, ent samal ajal tuleb igat väidet põhjalikult kontrollida. Samuti tasub kokku leppida, millal peab töötaja kolleegile või juhile AI kasutamisest teada andma, et ka teised oskaks tulemust asjakohase pilguga hinnata.
4. Kas tööandja võib AI kasutamist nõuda?
AI kasutamine võib kuuluda tööandja töökorralduslike juhiste hulka, kui korraldus on seotud kokkulepitud tööülesannetega ning arvestab mõistlikult töötaja huvide ja õigustega. Konkreetse nõude lubatavus sõltub selle sisust ja töötingimustest. Oluline on eristada uue töövahendi kasutuselevõttu olukorrast, kus muudetakse juba kokkulepitud tööülesandeid või muid töölepingu tingimusi, mis eeldaksid töötaja nõusolekut.
Tööandja peab tagama töötajale, kes tahab või peab AI-d kasutama, vastava ligipääsu, vajaliku juhendamise ja tööalase väljaõppe. Kasutajakonto loomisest üksi ei piisa, kui töötaja ei oska hinnata tööriista piiranguid ega märgata ekslikku vastust. Väljaõpe peaks lähtuma töötaja tegelikest ülesannetest ning hõlmama nii andmete kaitse kui ka tulemuste kontrollimise põhimõtteid.
Uue tööriista kasutuselevõtul tuleks üle vaadata ka töömahu ja kvaliteedi ootused. Mõistlik on anda töötajatele aega õppimiseks ja koguda tagasisidet. Tagasiside põhjal saab hinnata, milliste tööülesannete täitmisel aitab AI aega säästa ja tööd lihtsustada ning millal nõuab selle väljundi kontrollimine nii palju lisaaega, et oodatud kasu jääb tagasihoidlikuks.
5. Mis saab siis, kui töötaja eksib?
Kui töötaja on sisestanud tööriista lubamatuid andmeid või kasutanud kontrollimata väljundit, tuleb esmalt piirata võimalikku kahju. Töötaja peab teadma, kellele juhtunust kiiresti teatada ja milline teave on olukorra hindamiseks vajalik. Vähemalt tuleks fikseerida, millist teenust kasutati, millised andmed sisestati ja kas ekslikku tulemust on juba edasi jagatud.
Töötaja vastutus ei teki automaatselt iga eksimuse korral. Kahju hüvitamise hindamisel arvestatakse muu hulgas süü vormi, antud juhiseid, töötingimusi ning tööandja enda võimalusi kahju vältida. Samuti on oluline, kas töötaja teadis kehtivatest piirangutest ja oli saanud nende järgimiseks piisava väljaõppe.
Seetõttu tasub igat juhtumit vaadata nii töötaja tegevuse kui ka tööandja töökorralduse pilgu läbi. Kui juhised olid ebaselged või lubatud tööriistu polnud kindlaks määratud, annab juhtum põhjust neid puudusi korrigeerida. Kiiret teavitamist toetab omakorda keskkond, kus töötaja julgeb eksimusest rääkida enne, kui selle tagajärjed jõuavad kasvada.
Viis praktilist soovitust tööandjale
Koosta AI kasutamise juhend. Nimeta lubatud tööriistad, kasutusviisid ja olukorrad, mis vajavad eelnevat kooskõlastust. Tee juhend töötajatele hõlpsasti leitavaks ning tegele järjepidevalt sisekommunikatsiooniga. Töötajad peavad teadma, kust vastavat materjali leida. Dokumenteeri kõik koolitused/juhised ning need, kes on koolitusel osalenud või vastavad juhised saanud.
Sea andmete sisestamisele ja kasutamisele selged piirid. Too näiteid kliendiandmete, töötajate andmete ja ärisaladuste kohta. Selgita, millal kasutada üldistatud või väljamõeldud näidet.
Määra tehisintellekti tulemuste kontrollimise kord. Selgita, mida kontrollib kasutaja ise ja millal on vaja täiendavat ülevaatust. Arvesta kontrollimiseks vajalik aeg töömahu hulka.
Korralda praktiline väljaõpe. Harjuta töötajatega nende tegelikke tööülesandeid ning selgita tööriistade piiranguid. Uue kasutusviisi lisandumisel tuleb läbi viia täiendav juhendamine.
Loo lihtne eksimusest teavitamise kord. Määra kontaktisik eksimustest teatamiseks ning selgita, millist teavet juhtunu kohta vajatakse. Vaata juhised tööriistade, kasutusviiside ja saadud kogemuste põhjal regulaarselt üle.