Saame tuttavaks: ehitus- ja planeerimisõiguse jurist Mariliis Toom
Mariliis, jutusta palun, kuidas algas sinu teekond õigusmaastikul?
Tegelikult oli õigusteaduse eriala valik laual juba gümnaasiumi lõpetamisel. Tartu Ülikooli õigusteaduskonda sisse astumiseks oli aga vaja ajaloo lõpueksam sooritada, mida ma siis üldse teha ei tahtnud. Samuti sain nõu, et see eriala ei ole naistele väga sobilik, millega ma muidugi nüüd juristina töötades üldse nõus ei ole. Nende asjaolude tõttu saigi valitud järgmine valdkond, mis kunagi maailmast otsa ei saa - kinnisvara. Kinnisvara planeerimise magistrantuuris aga tundsin, et õigusteadus ikkagi veel kripeldab, mistõttu sai ka see kohe sinna otsa ette võetud. Olgugi, et seda oleks saanud minna õppima kohe magistrantuuri, sest kinnisvara planeerimise magister oli juba all, siis tahtsin õigusteadusest päriselt ja nö juure tasandil ka aru saada, mistõttu alustasin teist haridust samuti algusest peale, st bakalaureusest. Mul on hea meel, et seda tegin. See on andnud kindluse, et minu hariduses pole auku ja ka õiguse põhialused on omandatud. Igal juhul, seeläbi on mul kahekordne kõrgharidus ning kui mõneks ajaks tundus, et mulle nüüd aitab, siis täna ma enam ei välista ka kolmandat. Maailm on tohutult põnev ning on veel nii palju, mida ma ei tea, aga tahaks rohkem teada, nt on hakanud rohkem huvitama ka psühholoogia ja IT. Mõlemad need on tihedalt seotud ka kinnisvara ja õigusega. Praegugi tunnen, et kinnisvara planeerimise eriala on andnud ehitus- ja planeerimisõiguse mõistmiseks laialdasemad teadmised ja arusaamise valdkonnast. Usun, et saan seetõttu nendega seotud probleemidest ja taustast paremini aru ning mõtlen vajadusel kastist välja.
Millised hetked on sulle varasemast tööelust kõige rohkem meelde jäänud?
Huvitavaid olukordi tuli ette palju just maaklerina või ehitus- ja keskkonnanõunikuna kohalikus omavalitsuses töötades. Näiteks kui võtsin maaklerina üht kodu müüki, siis kiitis selle meesterahvast omanik väga sealset voodi pehmust ning tegi ettepaneku sellel hüpata, et saaksin veenduda selles ka ise. Õnneks viisakast keeldumisest piisas, aga tagantjärele mõeldes oleks võinud olukord noorukese maaklerist tüdruku jaoks ka hoopis teisiti minna. Selliseid võibolla potentsiaalselt ohtlikke olukordi tuli ette ka ametniku töös kohalikus omavalitsuses, kus tuli muuhulgas näiteks mütata kõrges rohus kinnistul ja teha eri seiskorras ehitistele paikvaatlust. Lahtised kaevukaaned rohu all ja ka ettearvamatud koduloomad olid seal väga tavalised. Väga huvitav aeg ja kasvatas tohutult, nii inimesena kui ka erialaselt. Kunagi keegi ütles, et kui tahad päriselt mõista avaliku sektori tööd, siis alusta kohalikust omavalitsusest. Olen nõus, seal nägi päris elu ja väga praktilisi probleeme vahetult, tõeliselt lähedalt. Seevastu, hoopis teine maailm avanes töötades juristina Transpordiametis.
Millega Fondia sind ära võlus?
Inimesed loomulikult. Siiras ja aus suhtlus, põhimõtted ja maailmavaade kattusid minu omadega. Fondias töötavad inimesed, kes on väga inimlikud, kliendisõbraliku suhtumisega ning väga laheda tausta ja kogemustega. Teisalt muidugi teenuse kontseptsioon, pakkudes õigusteenuseid nii LDaaS-mudelina (juriidiline osakond sisseostetud teenusena) kui ka traditsioonilisi ülesandepõhiseid juriidilisi teenuseid. Esimese olemasolust eraturul sellisel kujul ma varem ei teadnudki, aga nii vajalik ja kasulik ettevõttele, kellel ei ole mõistlik ettevõttesisest juristi omada. Veel enam, üks jurist ei suuda olla kunagi ühtemoodi hea kõikides õigusvaldkondades. Sellepärast toimubki juristide seas spetsialiseerumine ning läbi juriidilise osakonna teenuse on võimalik ettevõttel saada tuge ja vajalik „know how“ ühe inimese asemel tervelt meeskonnalt, erineva tausta ja spetsialiseerumisega juristidelt, sh piiriüleselt, sest Fondias asuvad kolleegid ka Soomes, Rootsis ja Leedus. Fondia töötajad täiendavad üksteist ja on imelised meeskonnamängijad. On tõeliselt uhke tunne kuuluda sellisesse tiimi!
Millega sulle töövälisel ajal meeldib aega sisustada?
Juhtusin eelmine hooaeg tegelema rahvatantsuga ja üsna varsti olin juba esinemas V Kagu-Eesti tantsupeol „Minu südames“. Alates sellest on rahvatants pugenud minu südamesse.