Riigikogu võttis vastu tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse
15. mail võttis Riigikogu vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse, millega Eesti võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta.
Seadus, mida rahvasuus nimetatakse ka vilepuhumise seaduseks, oli eelnõuna Riigikogu menetluses päris pikalt.
Seaduse eesmärgiks on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumistest teavitajatele. Seadust kohaldatakse tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitamise korral seaduses konkreetselt loetletud kaheteistkümnes Euroopa Liidu õiguse valdkonnas. Selliste Euroopa Liidu õiguse valdkondade hulgas on näiteks riigihanked, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, toote- ja transpordiohutus, keskkonna- ja tarbijakaitse, rahvatervis, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse, aga ka teatud rikkumised tulumaksuga maksustamisel.
Rikkumistest teavitamisel saavad seaduse alusel kaitse lisaks ametnikele ja töötajatele ka võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud, ettevõtte heaks vabatahtlike ja praktikantidena tegutsevad isikud, ettevõtte aktsionärid ja osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed, ettevõttega lepingueelsetes läbirääkimistes olevad isikud, endised töötajad ning kõik isikud, kes teevad tööd ettevõtte lepingupartnerite juures mistahes eelnimetatud vormis.
Rikkumisest saab teavitada kolmes kanalis: asutusesiseses teavituskanalis, asutusevälises teavituskanalis ning otse üldsusele avalikustades. Asutusevälise teavituskanali võib teavitamiseks valida ka esimese valikuna ning jätta asutusesisese kanali vahele isegi juhul, kui tööandjal selline kanal olemas on. Otse avalikkusele teavitaja saab kaitse vaid teatud piiratud juhtudel.
Asutusesisese teavituskanali peavad teatud riigi- ja omavalitsusasutuste ning finantsjärelevalve subjektide kõrval looma ka muud juriidilised isikud, kellel on 50 või enam töötajat. Seejuures peavad juriidilised isikud, kellel on töötajaid 250 või enam, looma asutusesisese teavituskanali kohe seaduse jõustumisest 2024. aasta 1. septembril. Neile juriidilistele isikutele, kelle töötajate arv jääb vahemikku 50 – 249, kohaldub seaduse rakendussäte ning teavituskanali loomine saab kohustuslikuks 2025. aasta 1. jaanuarist.
Asutusesisene teavituskanal peab võimaldama konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil. Keelatud on rikkumisest teavitamise takistamine. Tagada tuleb rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Seadus sätestab nõuded, kuidas rikkumisteateid tuleb menetleda, kuidas ja millal tuleb teavitajale anda tagasisidet teate kättesaamise, järelmeetmete rakendamise ning menetluse lõpptulemuse kohta.
Keelatud on rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine. Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, siis eeldatakse, et survemeetmeid rakendatakse just selle tõttu, et isik on rikkumisest teatanud. Vastupidise tõendamine on survemeetmete rakendaja kohustus.
Vastukaaluks on rikkumisest teavitajal keelatud teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine - teadvalt ebaõige teavitamine on karistatav väärteona. Rikkumisest teavitaja peab arvestama ka sellega, et ta saab seaduse alusel kaitse juhul, kui tal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ja rikkumine kuulub tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse kohaldamisalasse ehk ühte kaheteistkümnest seaduses loetletud Euroopa Liidu õiguse valdkonda.