Riigikogu hakkab menetlema füüsilise isiku maksejõuetuse seadust

Märtsi lõpus saatis Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu. Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid. Eelnõu seadusena jõustumise tähtajaks on planeeritud 2022. aasta 1. juuli.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, milles reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamine, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine, hakkab asendama seni kehtivat ning praktikas halvasti rakendunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ning kohustustest vabastamise osas pankrotiseadust. Füüsilise isiku pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Uus seadus teeb muudatusi ühtekokku 15 seaduses.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustes tehakse mitmeid põhimõttelisi muudatusi, millega soovitakse muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele osapooltele vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ja kaasaegsemaks.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamiseks luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on eelnõu seletuskirja järgi seni praktikas keeruliseks osutunud, kuna avalduse esitamiseks ettenähtud vormid ja tingimused on võlgnike jaoks liiga keerulised. Vastavaid vorme lihtsustatakse ning võlgniku kohustusi avalduse esitamisel vähendatakse. Edaspidi on eriliiki maksejõuetusmenetluste algatamine ühtne. Võimalus lahendada oma makseraskuste probleemi võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu tuuakse varasemast enam esile.

Võlausaldaja saab maksejõuetusavalduse kaudu täiendavalt õiguse esitada avaldus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik peab selleks oma nõusoleku andma. Leitakse, et võlausaldaja tähelepanu juhtimisel ja tema kaasabil on võlgnikul võimalik jõuda oma makseraskuste lahendamiseni varem.

Võlgniku nõustamise süsteem korraldatakse ümber ning suurendatakse nõustamise osakaalu. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisiku ülesanded hakkavad võrreldes kehtiva õigusega hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde moodustatakse vastava koolitusprogrammi ning eksami läbinud isikutest usaldusisikute nimekiri, mille alusel kohus edaspidi usaldusisiku valib.

Võlgniku kohustustest vabastamise perioodi vähendatakse 3 aastani. Kehtima jäävad senised erandid nii perioodi pikendamise kui lühendamise kohta. Seletuskirja järgi on leitud, et liiga pikk kohustustest vabastamise periood pole mõistlik, kuivõrd see ei motiveeri võlgnikku pingutama. Eeldatakse, et motiveeritud võlgniku käest saavad võlausaldajad rohkem raha, kui nad saaksid võlgniku käest, keda jääks koormama lootusetu võlakoorem. Kohustustest vabastamine on ka edaspidi kohtu kaalutlusõigus, võimalik üks kord kümne aasta jooksul ning mõeldud ausatele võlgnikele.