Riigihanked ja eriolukord

Erandhange eriolukorras

Näiteks võib pandeemia olla aluseks erandhanke läbiviimiseks. Kiireloomulise olukorra lahendamiseks saab hanke korraldada väljakuulutamiseta ja vaid läbirääkimistega menetlusena. Tegemist on lihtsa menetlusega, mis ei eelda tähtaegade järgmist ega hanketeate avaldamist registris. Siiski tuleb arvestada, et väljakuulutamiseta menetlus on erand, mida ei tohi rakendada kergekäeliselt. Erandile tohib tugineda vaid siis, kui selleks on mingi äärmine vajadus ja hankemenetluse tähtajad ei võimalda kiireloomulist olukorda tõhusalt lahendada. Sobivaks näiteks on siin palju arutatud isikukaitsevahendite soetamine, et kaitsta eesliinil tegutsevaid töötajaid.

Samuti võib hankija asjade ja teenuste soetamisel lühendada pakkumuste esitamise tähtaegasid 15 päevani, kui seaduses sätestatud miinimumtähtaegadest ei saa kinni pidada. Hankijal tuleb põhjus (vajadus tulla toime koroona levikuga) märkida hankedokumentidesse ja seostada see põhjus konkreetse hankelepingu esemega. Kui olukord ei ole ajakriitiline, tuleks hankijal arvestada konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. See tähendab, et pooleliolevates hangetes tuleks kaaluda pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamist, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks osa võtta.

Seadus võimaldab olemasolevaid hankelepinguid ka pikendada, et vältida uue hanke korraldamist ja tagada tarnekindlus. Hankelepingut võib muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, milleks viirusepandeemia kahtlemata on. Tuleb siiski arvestada, et muutuda ei tohi hankelepingu üldine olemus, samuti ei tohi muudatuse väärtus ületada 50 % lepingu algsest maksumusest.

Struktuuritoetuse saajad peaksid arvestama, et teatud kulutused loetakse koroona tõttu abikõlbulikuks. Kui toetuse saajad ei suuda seoses eriolukorraga abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, tuleb esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus.

Hankelepingule kohaldub võlaõigusseadus. Eesti võlaõigusseadus loeb kohustuse täitmatajätmise vabandatavaks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loetakse ettenägematut olukorda, mida osaline mõjutada ei saa. Oluline on, et Eesti õigusruumis vabandab vääramatu jõud võlaõigusliku lepingu rikkumist ka siis, kui seda pole otsesõnu lepingus välja toodud. Arvestada tuleb aga, et pooled võivad kokku leppida seadusest erineva sisuga vääramatu jõu tingimused, mistõttu tuleb iga olukorda vaadata erinevalt. Vääramatu jõu asjaoludele ei saa tugineda suva järgi. Selleks, et vabaneda lepingu täitmise kohustusest, peab vääramatu jõud otseselt häirima või takistama kohustuste täitmist. See tähendab, et kohustuse täitmist takistava asjaolu teke ei tohi olla põhjustatud võlgniku enda tegevusest või tegevusetusest. Samuti on oluline tähele panna, et juhul, kui pool otsustab vääramatut jõudu kohaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka teist poolt. Vastasel juhul võib olla keeruline hiljem vääramatu jõu olemasolule tugineda.

Lisaks lubab seadus lepingut muuta, selle võimatuse korral lepingust taganeda või selle üles öelda ka juhul, kui asjaolude muutumine kallutab lepingupoolte kohustuste vahekorra oluliselt ühe osapoole kahjuks. Praeguste sündmuste korral tuleks sestap hinnata seda, kas lepingupoolte kohustused on oluliselt muutunud tavalise äririski tulemusena, või on kohustused muutunud pandeemia raames kehtestatud korralduste ja nende mõjude pärast.