Riigihangete seaduse muudatused 2026: kuidas peaks hankija valmistuma?

Üks olulisemaid muudatusi puudutab hanke piirmäärasid. Avaliku sektori hankija jaoks tõuseb lihthanke piirmäär asjade ja teenuste puhul 50 000 euroni ning ehitustööde puhul 100 000 euroni.

Samal ajal kaob senine eraldiseisev riigihanke piirmäär. Edaspidi kohaldatakse lihthankemenetlust alates lihthanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani. See tähendab, et hankijad peaksid üle vaatama oma hankekorra ja eemaldama sealt aegunud piirmäärad ning kolmeastmelisele süsteemile rajatud menetlusreeglid.

Samuti võib olla vaja ajakohastada hangete korraldamisel kasutatavaid dokumendipõhjasid, et need vastaksid uuele piirmäärade loogikale.

Alates 1. jaanuarist 2027 tuleb iga-aastane hankeplaan avaldada hankija veebilehe asemel riigihangete registris. See võib tähendada, et hankija peab muutma hankeplaani koostamise, kinnitamise ja avaldamise senist protsessi.

Praktiliselt tähendab see, et hankija peaks juba enne 2027. aasta algust läbi mõtlema:

• kes vastutab hankeplaani koostamise eest;

• millal hankeplaan kinnitatakse;

• kes vastutab registris avaldamise eest;

• kas sisemine töökorraldus ja hankekord kirjeldavad uut protsessi piisavalt selgelt;

• kas hankeplaani avaldamise ajakava vajab muutmist.

Oluline muudatus on ka võimalus kasutada täielikku „pöördmenetlust“. See tähendab, et hankija saab pakkumusi hinnata enne nende vastavuse kontrollimist ja seejärel kontrollida üksnes seda pakkumust, mille ta kavatseb hindamise tulemusena edukaks tunnistada.

Enne hankelepingu sõlmimist tuleb siiski kontrollida ka selle pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni. Kui pakkumus või pakkuja nõuetele ei vasta, saab hankija liikuda hindamise tulemusena järgmisele kohale jäänud pakkumuse juurde.

Täielik pöördmenetlus võib seega menetlusele kuluvat aega märgatavalt vähendada, kuid selle kasutamiseks peavad sisemine menetluskord ja hankija otsuste põhjad olema uue menetlusloogikaga kooskõlas.

Edaspidi peab hankija iga hanke puhul otsustama, kas ja milliseid RHS § 95 lõikes 4 nimetatud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta soovib kohaldada. Pakkuja või taotleja saab sellisel alusel kõrvaldada üksnes juhul, kui vastav võimalus on riigihanke alusdokumentides ette nähtud.

Iga hanke puhul tasub seega läbi mõelda:

• millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused on konkreetse hanke puhul vajalikud;

• kas need alused on riigihanke alusdokumentides selgelt kirjas;

• kas valitud aluseid on praktikas võimalik kontrollida;

• kuidas kõrvaldamise aluste kontroll menetluses dokumenteeritakse.

Kui hankija soovib neid aluseid kasutada, peavad need olema alusdokumentides piisavalt selgelt ette nähtud.

Kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, tuleb hankijal teatud juhtudel pakkumuse maksumust kontrollida.

Kontrollikohustus tekib juhul, kui hankemenetluses on esitatud vähemalt kolm pakkumust ning pakkumus, mis kavatsetakse edukaks tunnistada, on järgmise pakkumusega võrreldes vähemalt 10% väiksem või kõigi esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20% väiksem.

Senine keskmise töötasu tõendil põhinev kontroll kaob. Alla 500 000 euro piiri võib hankija kontrollikohustuse riigihanke alusdokumentides siiski ette näha või kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust üldreegli alusel.

Üldjuhul hakkavad ehitushangete puhul RHS § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatud alltöövõtjatega seotud kohustused kohalduma alates 500 000 euro suurusest eeldatavast maksumusest.

Kohustuslikult tuleb kontrollida alltöövõtjat, kelle osa moodustab vähemalt 10% hankelepingu maksumusest. Samas võib hankija riigihanke alusdokumentides ette näha ka väiksema osalusega alltöövõtjate kontrolli.

Lisaks ei pea hankija enam peatöövõtjale tehtavat makset alltöövõtja põhjendatud avalduse alusel tingimata kinni pidama. Hankija saab ise otsustada, kas seda võimalust kasutada.

Riigihangete seaduse muudatused mõjutavad ka hangete ajakava kavandamist. Lihthankemenetluses pikeneb pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg asjade ja teenuste puhul 15 päevani ning ehitustööde puhul 25 päevani.

Samuti pikeneb hankelepingu sõlmimise ooteaeg seitsme tööpäevani. Kui riigihanke alusdokumentides ei ole pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega määratud teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud pakkumuste esitamise tähtajast arvates. Tähtajaliselt antud pakkumuse tagatis peab kehtima sama kaua.

Lisaks tuleb pakkujale või taotlejale anda hankemenetluse jooksul üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Üksnes mõjuval põhjusel võib hankija seda tähtaega pikendada või anda võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada ka korduvalt.

Kuigi riigihangete seaduse muudatuste eesmärk on muuta hankemenetlused lihtsamaks, eeldab nende rakendamine läbimõeldud ettevalmistust. Hankija peaks enne 1. novembrit 2026 üle vaatama vähemalt hankekorra, riigihanke alusdokumendid, hangete korraldamise sisemise töökorralduse, otsuste põhjad ja ehitushangetes kasutatavad tingimused.

Eraldi tähelepanu vajab hankeplaani koostamise ja avaldamise protsess, sest alates 1. jaanuarist 2027 tuleb iga-aastane hankeplaan avaldada riigihangete registris. Samuti tasub hankijal läbi mõelda, kuidas hakatakse kasutama täielikku pöördmenetlust ning milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid edaspidi riigihanke alusdokumentides ette nähakse.

Fondia saab aidata hinnata, milliseid muudatusi konkreetse hankija töökorralduses ja dokumentides teha. Vajaduse korral aitame koostada või ajakohastada hankekorda, riigihanke alusdokumente ja muid dokumendipõhjasid, et need vastaksid uutele menetlusreeglitele.

Samuti saame toetada hankijaid juhiste ja koolitustega, et muudatused oleksid organisatsioonis üheselt mõistetavad ja praktikas kasutatavad. See aitab vähendada riski, et uued nõuded viiakse dokumentidesse küll sisse, kuid tegelik hankeprotsess jätkub vana loogika alusel.