Plaanitavad seadusemuudatused ehitusvaldkonnas 2026
)
2026. aastal muudetakse ehitus- ja planeerimisõigust eesmärgiga muuta menetlused lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Olulisemad muudatused puudutavad detailplaneeringu koostamise kohustust, projekteerimistingimusi, ehitus- ja kasutusteatiste ning -lubade menetlusi ning ehitiste seadustamist.
Hea uudis võiks olla see, et paljusid protsesse plaanitakse lihtsustada. Mitte nii hea uudis on see, et mitmetes juba välja kujunenud protsessides tuleb teha kohandusi.
Üks suurema mõjuga muudatusi puudutab detailplaneeringuid
Eelnõuga vaadati üle olukorrad, kus saab vältida kuni kolme aastani ulatuvat detailplaneeringu koostamise protsessi, ning asendada see projekteerimistingimustega, mille menetlus kestab tavaliselt üks kuni kaks kuud.
Paindlikumaks peaks muutma ka kasutuslubade taotlemise kord
Suuremate ehitusprojektide puhul, kus ehitatakse mitu hoonet, pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. See on kindlasti ehitajate poolt oodatud muudatus. On lootust, et eramajade puhul loobutakse kasutuslubadest ning asendatakse need lihtsamate kasutusteatistega. Kui praegu kestab kasutusloa menetlus keskmiselt kuu aega ja vahel kauemgi, siis kasutusteatiste puhul keskmiselt vaid veidi üle nädala.
Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama
Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune.
Ammu oodatud muudatus puudutab hoonete seadustamist
Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist (st enne 1. juulit 2015. aastal), peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks plaanitakse kaotada 500-eurone riigilõiv, mida praegu tuleb maksta, kui soovitakse kanda ehitisregistrisse seni seadustamata ehitis. Võrdluseks, praegu nõutakse enne 1995. aastat valminud hoone seadustamisel erinevaid auditeid ja kontrolle, mis pole mõistlikud, sest nii vanad hooned on tänaseks ühiskondlikult aktsepteeritud ja seal piisaks üksnes mõõdistamisest ja andmete esitamisest ehitusregistrisse.
Suurt tähelepanu on saanud ka varjendite ehitamine
Praeguse plaani järgi peaksid edaspidi kõik suuremad avalikud hooned olema ehitatud varjendiga. 2028. aastal laieneb see kohustus ka elamu- ja tööstushoonetele. Tänu muudatustele peaks varjendite rajamine muutuma ka lihtsamaks. Kui varjendi jaoks rajatakse maa alla lisakorrus või tehakse selleks maja külge juurdeehitus või kõrvalhoone, siis päästavad detailplaneeringu muutmisest projekteerimistingimused.
Hetkel on seaduseelnõu Riigikogu menetluses. Jõustuma on ta kavandatud 2026. aasta esimeses pooles.
)
)