Pankrotiseaduses jõustusid olulised muudatused

Pankrotiseaduses ja sellega seoses mitmetes teistes seadustes tehtud muudatuste eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks ja efektiivsemaks, selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjused ning aidata kujundada ausamat ärikeskkonda.

Põhimõttelisemad ja suuremad muudatused seonduvad:

• maksejõuetuse teenistuse loomisega Konkurentsiametisse. Uue teenistuse eesmärgiks on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada oma tegevuse tulemusena võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra, samuti kujundada maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostada Justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle;

• halduri tasu süsteemi korrastamisega selliselt, et halduri tasu kujunemine saab olema läbipaistvam ja prognoositavam ning vastab halduri tehtud tööle ja oskustele;

• kohtute spetsialiseerumisega maksejõuetusasjadele. Eesmärgiks on koondada maksejõuetusasjade menetlemine Harju ja Tartu maakohtutesse;

• nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteemi ümberkorraldamisega, muutes nõuete kaitsmine kirjalikuks ja viies sama pankrotiasja kõigi nõuete tunnustamine hagita menetlusse sama kohtuniku juurde.

Ülejäänud muudatused on väiksemad, kuid samuti olulised pankrotimenetluste efektiivsemaks muutmiseks – laiendatakse pankrotiavaldus esitamise kohustust, piiratakse pankrotimäärusele edasikaebamist ringkonnakohtuni, kiirendatakse võlausaldajate häälte määramist, täiendatakse kaitsmata tunnustatud nõuete nimekirja, kaotatakse kohustusliku eelistungi pidamise nõue, kaotatakse kohtuistungi pidamise kohustus pankrotiavalduse läbivaatamiseks ja võimaldatakse pankrotiavaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses ning mitmed teised muudatused.

Nõuete kaitsmise kord peaks muutuma senisest efektiivsemaks

Ettevõtjate kui pankrotimenetluses võlausaldajate vaatenurgast saab vast kõige olulisemaks pidada muudatusi, mis seonduvad nõuete kaitsmise korraldusega.

Praktikas on väga kurnavaks osutunud nõuete tunnustamise protsess, mis võimaldab võlausaldajatel esitada üksteise suhtes põhistamata vastuväiteid ning venitada nõuete tunnustamise hagidega pankrotimenetlusi. Justiitsministeeriumi andmetel kestavad nõuete tunnustamise hagi menetlused maakohtutes keskmiselt 270 päeva.

Edaspidi nõuete kaitsmise koosolekuid korraldama ei pea. Nõuete kirjalik kaitsmine hakkab toimuma kahes etapis: võlausaldajate nimekirja koostamine halduri poolt ja nimekirja kinnitamine kohtus. Haldur koostab võlgnikult saadud info ja võlausaldajate esitatud nõuete alusel esialgse võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajad saavad esitada üksteise nõuetele põhistatud vastuväiteid ja omakorda seisukohti esitatud vastuväidetele. Pärast vastuväidete ja seisukohtade esitamise tähtaega kannab haldur vastuväited nimekirja ning esitab lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks. Kohus lahendab esitatud vastuväited sisuliselt ühes ja samas menetluses ning määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised. Seejuures vaatab kohus võlausaldajate nimekirja läbi hagita menetluses, vajaduse korral kuulab ära võlgniku, võlausaldajad, halduri. Teate määrusega kinnistatud nimekirja kohta avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajal ja halduril on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus.

Oluline uuendus on see, et teiste võlausaldajate nõuetele lubatakse esitada ainult põhistatud vastuväiteid. Varem võis võlausaldaja või võlgnik esitada teise võlausaldaja nõudele vastuväite seda põhistamata. Nõude tunnustamiseks pidi võlausaldaja, kelle nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, esitama kohtusse nõude tunnustamise hagi teadmata sel hetkel isegi seda, mis põhjusel ja milliste argumentidega tema nõue tunnustamata jäeti. Loodetavasti väheneb põhjendamatute vastuväidete esitamine ja pankrotimenetluse asjatu koormamine. See omakorda peaks tagama ka väiksemate võlausaldajate õiguste parema kaitse, kes võivad muidu loobuda oma nõuete kaitsmisest pärast vastuväite saamist.