Paindliku tööaja regulatsioon - millega peab tööandja arvestama?
Jõustusid töölepingu seaduse muudatused, millega luuakse võimalus sõlmida paindliku tööajaga lepinguid. Tegu ei ole lihtsalt tehnilise muudatusega, vaid muudatusega, mis potentsiaalselt kujundab ümber tuleviku töösuhted. Eriti võidavad sellest muudatusest tööandjad just noorema generatsiooni värbamisel, kuna noored eelistavad pigem paindlikkust nii kaugtöö kui paindliku töökorralduse näol [1].
Mis on paindliku tööaja regulatsioon?
Töölepingu seadusesse lisati uus täiendav säte (§ 433), mis reguleerib paindlikku tööaega. Tegu on kirjaliku kokkuleppega, mille kohaselt töötaja tööaeg jaguneb töötundideks ja lisatundideks. See tähendab, et tööandja ja töötaja saavad kokku leppida töökoormuse vahemikus olenevalt vajadusest, nt 0,25 – 0,75 või 0,5 kuni 1,0.
