Osalusoptsioon kui täiendav motivaator töötajatele

Osalusoptsiooni eesmärk on kaasata töötajaid äriühingu osanike või aktsionäride ringi ning tõsta seeläbi töötajate motivatsiooni ja efektiivsust ning vähendada tööjõuvoolavust.

Osalusoptsioonide kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks nii Eestis kui kogu maailmas

Sagedasti kasutatakse töötajatele pakutavaid optsioone IT-sektoris, kus tööandjate vaheline konkurents kõige targemate ja andekamate töötajate värbamisel üha suureneb, aga ka erinevates idufirmades, kus ühingul esialgu puuduvad piisavad finantsvõimalused maksta konkurentsivõimelist töötasu ja seetõttu motiveeritakse töötajaid neile ühingus osaluse andmisega.

Lisaks IT-sektori ettevõtetele ja iduettevõtetele soovitame osalusoptsioone ka nii öelda tavalistele äriühingutele. Seda eriti praegusel COVID-st tingitud keerulisel ja ebakindlal ajal, mil on oluline hoida väärtuslikke töötajaid ja juhte, kuid hetke võimalused parimat tasu maksta on kehvad. Tulevikus enda tööandjas osaluse omandamine mõjub igale töötajale lisastiimulina, et pingutada ühingu kasumi suurendamise nimel. Osaluse pakkumine suurendab töötaja rahulolu enda töökoha suhtes, annab töötajale uusi rahalisi motivaatoreid ning suurendab usaldussuhet äriühingu ja töötaja vahel. Reeglina inimesi kannustab uhkus omandiõiguse olemasolu üle, mis eelduslikult motiveerib ka rohkem tööd tegema ja äriühingu arengusse panustama.

Selleks, et osalusoptsioonid töötajatele atraktiivseks teha, peavad ettevõtjal olema põhjalikult läbimõeldud optsioonitingimused. Kui optsioonitingimused vastavad täpselt tulumaksuseaduse § 48 lõikes 53 sätestatule, ei loeta osalusoptsiooni erisoodustuseks. Just võimalus säästa erisoodustuselt masktavatelt maksudelt teebki osalusoptsioonist atraktiivse vahendi ettevõtte võtmetöötajate täiendavaks motiveerimiseks.

Mis on osalusoptsioon?

Osalusoptsioon on tööandjaga sõlmitud tuletisleping, mis annab töötajale õiguse (mitte kohustuse) osta optsiooni väljaandjalt alusvara lepingus kindlaksmääratud täitmishinnaga ja lepingus fikseeritud tähtajal.

Selleks, et antav osalusoptsioon vastaks tulumaksuseaduse § 48 lõike 5 tingimustele, peab olema:

• optsiooni alusvaraks osalus (aktsia/osa) tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus,

• kindlaks määratud alusvaraks olevate aktsiate arv või osa nimiväärtus,

• kindlaks määratud optsiooni täitmise (realiseerimise) hetk ehk kuupäev, millal töötaja kasutab optsioonist tulenevat osaluse omandamise õigust ja saab optsiooni vastu alusvara,

• tõendatud optsiooni andmise hetk ehk osalusoptsiooni lepingu sõlmimise kuupäev või tööandja osalusprogrammi tingimustes kokkuleppimise kuupäev.

Viimase tingimuse täitmise tõendamiseks peab optsioonileping olema kas digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud. Ülejäänud juhtudel on tööandja kohustatud esitama sõlmitud optsioonilepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates. See on vajalik optsioonilepingute tagantjärele kuupäevadega sõlmimise vältimiseks.

Optsiooni andmise hetke fikseerimine on sedavõrd oluline põhjusel, et erisoodustuseks ei loeta osaluse omandamist üksnes juhul, kui osalus omandatakse 3 aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Seega optsioonis kokku leppimise ja osaluse omandamise kasutamise õiguse realiseerimise vahele peab jääma vähemalt 3 aastat.

Mida erisoodustuseks mitteloetava osalusoptsiooni andmisel silmas pidada?

• Optsiooni andja peab olema tööandjaks olev äriühing (kas täiendavalt emiteeritavate osade/aktsiate või siis ühingule endale kuuluvate oma osade/aktsiate arvel). Optsiooni andjaks ei saa olla äriühingu juba olemasolev osanik või aktsionär temale kuuluva osaluse arvel.

• Sarnaselt töötajale võib osalusoptsiooni anda ka käsunduslepingu alusel tegutsevale juhatuse liikmele – tulumaksuseadus võrdsustab töötajaga juhtimis- või kontrolliorgani liikme, aga ka füüsilise isiku, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud ning töövõtu-, käsundus-või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutava füüsilise isiku.

• Optsiooni preemias ehk töötaja poolt optsiooni eest makstavas summas võib, kuid ei pea kokku leppima.

• Osalusoptsiooni võõrandamine enne selle täitmist loetakse erisoodustuseks. Töötajal on kohustus tööandjat teavitada optsiooni võõrandamisest. Tööandjal tekib maksukohustus tehtud erisoodustuselt.

• Kui optsiooni alusel saada olev osalus hüvitatakse rahas, kas enne optsiooni realiseerimise päeva või pärast seda, on tegemist töötajale tehtud erisoodustusega ning maksta tuleb kõik erisoodustuselt maksmisele kuuluvad maksud.

• Nn full exiti erand töötajast sõltumatutele põhjustele - kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt 3-aastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust.

• Optsiooni alusvara muutmise korral arvestatakse 3-aastast tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates üksnes juhul, kui alusvara muutub:

1. kontserni ümberkorraldamise või ühingu ühinemise või jagunemise või ümberkujundamise tõttu;

2. kogu osaluse võõrandamise tõttu (tööandja uus omanik asendab alusvara);

3. fondiemissiooni tulemusena. Kuna fondiemissioon viiakse läbi omakapitali arvel täiendavaid sissemakseid tegemata, siis on sisuliselt tegemist omakapitali ümberkorraldamisega kui raamatupidamisliku toiminguga.

Milliste tingimuste sätestamisele võiks optsioonilepingus mõelda?

Lepingus võiks kehtestada optsiooni realiseerimise eeltingimused, mille täitmiseta ei teki töötajal optsiooni realiseerimise õigust ning lisatingimused äriühingu enda riskide maandamiseks.

Praktikas on tüüpilisteks eeltingimusteks optsiooni saaja töö või teenistussuhte kestvus äriühingus optsioon realiseerimisel, kohustuslikus korras aktsionäride või osanike lepinguga liitumine enne optsiooni realiseerimis teate edastamist, optsiooni koormamise ja üleandmise keeld ehk optsiooni realiseerimisõiguse sidumine konkreetse isikuga.

Juhtivtöötajate ja juhatuse liikmete puhul on neile antava osaluse protsent tavaliselt suurem kui tavatöötajate puhul ning seetõttu sätestatakse nende puhul eeltingimusena ka konkreetsete tööalaste tulemuste ja eesmärkide saavutamine, nt kasumi viimine konkreetsele suurusele, uutele turgudele laienemine, omakapitali suuruse tõus jne.

Lisatingimustena sätestatakse praktikas kohustus töötada tööandja juures fikseeritud aeg ka pärast optsiooni realiseerimist, konkurentsikeeld enne ja pärast osaluse omandamist, osaluse tagasivõõrandamise kohustus äriühingule teatud sündmuste saabumisel ja optsiooni osalise realiseerimise võimatus.

Lepingusse võib lisada sätteid ka selle kohta, et osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamisega seoses ei ole optsiooni saajal õigust kindlale proportsioonile või protsendile osalusest osa- või aktsiakapitalis.

Lisaks võib sätestada tingimuse, et konkreetse eesmärgi saavutamise korral on töötajal õigus realiseerida kindlaks määratud arv osasid või aktsiaid ning järgmise, kõrgema eesmärgi saavutamise korral lisaks eelnevalt kindlaks määratule veel lisaks teatud arv osasid või aktsiaid. Kui aga töötaja saavutab mõlemad eesmärgid, on tal võimalus omandada boonusena lisaks eeltoodule teatud suurusega osalus tehtud hea töö eest.

Samal ajal on lepingus on soovitatav kokku leppida juhud, millal töötaja ei ole õigustatud realiseerima optsiooni (juhud, kus töötaja on nn bad leaver).

Töötajatele paindlikkuse võimaldamiseks võib kasutada klauslit selle kohta, et töötajal on lubatud optsioon realiseerida enne 3-aastase ooteperioodi möödumist, kuid seda võiks teha tingimusel, et optsiooni saaja tasub äriühingule kogu kulu (sh maksud ja kulud, mis on tehtud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks), mida äriühing peab sellisel juhul tasuma.

Millises vormis tuleb optsioonileping sõlmida?

Optsioonileping on oma sisult osaluse võõrandamise kohustustehing. Vastavalt eelmise suvel kehtinud äriseadustiku redaktsioonile pidi väärtpaberite registris registreerimata osadega osaühingute puhul osa võõrandamise kohustustehing olema notariaalselt tõestatud vormis. Nüüd piisab ka registreerimata osadega osaühingu puhul sarnaselt registreeritud osadega ja aktsiatega ühingutele optsioonilepingu sõlmimisest lihtkirjalikus vormis.

Seejuures peab aga silmas pidama eelnevalt öeldut – omakäeliselt allkirjastatud leping tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest alates. Selliselt ei ole lepingu sõlmimise hetke võimalik tagasiulatuvalt muuta.