Oluline muudatus pankrotiseaduses

Käesoleva postituse eesmärk on juhtida tähelepanu ühele väikesele, kuid olulisele muudatusele pankrotiseaduses, millega praegused ja tulevased võlausaldajad peaksid oskama arvestada.

Nimelt täienes 1. veebruarist 2021 pankrotiseaduse § 82 lõikega 8, mis sätestab, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal võlausaldajate üldkoosolekul hääleõigust.

Säte paikneb paragrahvis pealkirjaga ”Häälte arvu määramine” ja laieneb nii esimesele kui ka kõigile järgmistele võlausaldajate üldkoosolekutele. Üldkoosolekul seega selline võlausaldaja hääletada ei saa. Kui hääletada ei saa, tuleb jääda kõrvale kõigi üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisest.

Üldkoosoleku pädevuses on:

1. halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;

2. võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;

3. juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;

4. kompromissi tegemine;

5. pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses;

6. halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;

7. pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;

8. muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.

Hääleõiguse puudumine ei võta võlausaldajalt ära muid võlausaldaja õigusi, mida ei realiseerita üldkoosolekul hääletamise teel (sh üldkoosoleku otsuse vaidlustamine, vastuväidete esitamine teiste võlausaldajate nõuetele jne).

Seaduse seletuskirja kohaselt tuleneb piirangu vajadus praktikast, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle ning hakkavad endale sobivalt menetlust suunama, kahjustades seeläbi teisi võlausaldajaid. Senine regulatsioon olevat võimaldanud saada hääli ebaausalt, isegi fiktiivsete tehingute kaudu. Seejuures on menetluse alguses tehtavad otsused pankrotimenetluse edasise kulgemise asjus tihti määrava tähtsusega. Võlausaldajad võivad juba esimesel võlausaldajate üldkoosolekul otsustada kõiki võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, aga kindlasti otsustatakse halduri kinnitamine ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine, samuti juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine ning valitakse pankrotitoimkond. Seaduslooja on eeskuju võtnud saksa õigusest, mille kohaselt puudub hääleõigus kõigil madalama järjekohaga võlausaldajatel, kelle hulka kuuluvad ka võlgniku omanikest võlausaldajad. Sama kehtib ka Lätis ja Leedus.

Kahtlemata on tegemist ausalt ja heas usus tegutsenud osanike ja aktsionäride õigusi piirava sättega, kuivõrd tütarühingule laenu andnud omanikud ei ole sugugi suuremad fiktiivsete ja ülepaisutatud nõuete esitajad võrreldes teiste võlausaldajatega, kes paraku samasuguseid võtteid kasutades üritavad pankrotimenetlust just enda huvides suunata.