Lühiülevaade 1. jaanuaril jõustuvatest õigusaktidest

Uue aasta esimesel päeval jõustub rohkem kui 200 õigusakti. Juhime alljärgnevalt tähelepanu mõnedele ettevõtete jaoks olulistele muudatustele, kusjuures suur hulk muudatustest puudutab tööelu.

Tööandja kohustused seoses töötervishoiuga

1. jaanuaril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis panevad tööandjale täiendavaid kohustusi seoses töötervishoiuga. Kui praegu on tööandjal kohustus saata töötaja teatud juhtudel tervisekontrolli, siis edaspidi peab tööandja tellima töötervishoiuarstilt töötervishoiuteenust, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente.

Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuarst edaspidi tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajadusel külastama ka töökeskkonda. Vajaduse ja sageduse saavad tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja omavahel kokku leppida teenuse tellimise raames.

Töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst edaspidi analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna, mille eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tuleb teha vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Töötajate tervisekontrolli kohustus jääb ning tuleb töötajatele korraldada lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest. Kehtima jääb ka põhimõte, et tööandja peab saatma töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Samas lisandub uuest aastast seadusesse punkt, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, siis võib tööandja saata töötaja tervisekontrolli varasemalt tehtud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.

Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemusena peab töötervishoiuarst tegema ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Seadusemuudatus näeb ette, et tööandja peab rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse.

Lisaks on töötervishoiuarstil edaspidi kohustus nõustada tööandjat ja töötajat tervise edendamise küsimustes.

Miinimumpalk tõuseb 725 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 654 eurolt 725 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 4,30 eurot (praegu 3,86 eurot).

Suureneb sotsiaalmaksu miinimumkohustus 

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 654 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 215,82 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 654 euro. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 192,72 euro asemel 215,82 eurot, et saada ravikindlustust.

Lühiajalised töölepingud töötuga

Juba detsembris jõustub töölepingu seaduse muudatus, mis annab tööandjale võimaluse sõlmida töötuna arvel oleva inimesega järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid, ilma et tööleping muutuks tähtajatuks.

Muudatus näeb ette, et lühiajalise töölepingu kestus võib olla kuni kaheksa päeva ning selliseid lepinguid võib piiramatult sõlmida pooleaastase perioodi jooksul. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tähtajalise töölepingu sõlmimine on lubatud ainult töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige töömahu ajutine suurenemisel või hooajatöö tegemisel.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja osas on lubatud kõrvale kalduda töö- ja puhkeaja reeglitest

Tööandjal ja iseseisva otsustuspädevusega töötajal on alates selle aasta 24. detsembrist lubatud sõlmida kokkulepe, et töötaja suhtes ei kehti töölepingu seadusest tulenevad reeglid, mis puudutavad öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööaja korraldust, valveaega, öötöö piirangut, igapäevast puhkeaga, iganädalast puhkeaega ja tööaja lühendamist.

Sellist kokkulepet on lubatud sõlmida üksnes iseseisva otsustuspädevusega töötajaga ehk töötajaga, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. See tähendab, et sellisel töötajal peab olema suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Lisaks näeb seadusemuudatus ette, et selline kokkulepe peab olema vormistatud kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust ning selle sõlmimise eelduseks on, et tööandja maksab töötajale vähemalt Eesti keskmist palka. Seadusest tuleneb ka nõue, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele peab kohalduma ühekuuline arvestusperiood. Töötajal ja tööandjal on lubatud selline kokkulepe ka üles öelda, kuid sellest tuleb teisele poolele vähemalt kaks nädalat ette teada anda.

Kutsehaiguste loetellu lisanduvad uued haigused

Uuest aastast lisanduvad kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist. Seega on edaspidi töötervishoiuarstil võimalik diagnoosida kutsehaigus, kui on tuvastatud põhjuslik seos haigestumise ja töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri vahel.

Kasvuettevõtetel on võimalik välismaalasi senisest lihtsamini tööle võtta

Uuest aastast jõustuvad välismaalaste seaduses mitmed muudatused, mis võimaldavad kasvuettevõttel senisest lihtsamini tööle võtta välismaalasi. Näiteks ei pea kasvuettevõte edaspidi maksma oma välismaalasest töötajale Eesti keskmist palka, vaid piisab ka 80 protsendi Eesti keskmise palga maksmisest. Selline erisus kehtib nii nende välismaalaste osas, kellele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, kui ka nende osas, kelle töötamine kasvuettevõttes on registreeritud lühiajalise töötamisena.

Kasvuettevõte on välismaalaste seaduse tähenduses tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: on tegutsenud vähemalt kümme aastat, Eestis töötab vähemalt 50 töötajat, on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt miljon eurot ja tööjõumaksude kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti. Need tingimused peavad olema täidetud vahetult enne elamisloa taotlemist või lühiajalise töötamise registreerimist.

Platvormid peavad hakkama riigile teenusepakkujate tulude kohta aru andma

Uuest aastast jõustuvad ka maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt tekib platvormihalduritele kohustus anda riigile teavet platvormil teenust pakkuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende poolt platvormi vahendusel teenitava tulu kohta. Platvormina on käsitletav tarkvara, mis võimaldab teenusepakkujal olla ühenduses teiste kasutajatega teenuse pakkumiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks, nt Airbnb, Booking.com, Bolt jne.

Andmed, mida kõik platvormid peavad hakkama riigile edastama, on muuhulgas platvormi poolt kasutatavate pangakontode numbrid, platvormi tegevuskoht ning platvormi vahendusel teenitud tulud.

Andmeid tuleb esitada kord aastas, järgneva aasta 31. jaanuariks. Esimest korda tuleb andmeid esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2025.

Pakendiregistrile tuleb esitada täiendavaid andmeid

Uuest aastast peavad pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid esitama pakendiregistrile andmed korduskasutuspakendi iga pakendimaterjali liigi massi kohta. Praegu tuleb seda teha üksnes ühekorrapakendi osas ning korduskasutuspakendite osas kogutakse hetkel andmeid ainult käibelt kõrvaldatud pakendite kohta. Lisaks tuleb edaspidi kanda registrisse andmed selle kohta, mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit ühe aasta jooksul.

Venemaa sanktsioonid

Selle aasta viimasel päeval jõustuvad Venemaa suhtes Eesti riigi poolt kehtestatud uued sanktsioonid, mille kohaselt on keelatud importida ja osta Venemaalt kaubakoodiga 2711 21 00 maagaasi ning osutada sellega seotud ülekandeteenust. Samuti on keelatud importida või osta kaubakoodiga 2711 11 00 veeldatud maagaasi ülekande- või jaotusvõrku sisestamise eesmärgil. Uued sanktsioonid kohalduvad Eesti territooriumil kõigile juriidilistele isikutele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele ka väljaspool Eesti territooriumi.

Ukraina abistamiseks tehtud annetused on ka uuel aastal tulumaksuvabad

Lisaks pikeneb ühe aasta võrra tulumaksuseaduses olev erisus, mille kohaselt ei pea residendist juriidiline isik maksma tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt. Kehtima jääb põhimõte, et need annetused ja kingitused on tulumaksuvabad üksnes juhul, kui need on tehtud teatud konkreetsetele juriidilistele isikutele, vt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kingitused-annetused-ja-vastuvotukulud