Investoritele
Ava MyFondia

Kuidas saada stardikontole kantud rahaline sissemakse tagasi, kui arvelduskontot ei avata?

Fondia õigusbüroo

Corporate

Teatavasti tuleb osaühingu või aktsiaseltsi rahalise sissemaksega asutamisel kapital sisse maksta enne äriregistrile kandeavalduse esitamist. Rahaliste sissemaksete tegemiseks avavad asutajad asutatava äriühingu nimel maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist.

Vähemalt Eestis on nii, et alles asutamisel olevale ühingule päris arvelduskontot ei avatagi, selle asemel saab avada ajutise stardikonto. Alles pärast seda, kui äriühing on registrisse kantud, saab stardikonto arvelduskontoks ümber vormistada. Erinevalt stardikonto avamisest, asub just selles etapis krediidiasutus kohaldama temale kohustuslikke rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid täie rangusega. Asutatud ühingu jaoks pole välistatud, et konto avamine ei õnnestugi, kuna pank teeb keelduva otsuse.

Sellisel juhul rakendub äriseadustiku § 520 lõige 51: krediidiasutus teavitab registripidajat viivitamata, kui ta stardikonto kohta ei nõustu arvelduslepingut sõlmima. Asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse tagastamise otsustab registripidaja kohtumäärusega kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 44 lõikega 1. Registripidaja määrab äriühingule ühekuulise tähtaja uue osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemiseks. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemist ei tõenda, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.

Mis saab aga siis, kui asutaja jaoks mingil põhjusel langeb ära vajadus registrisse kantud uue äriühingu järele või ta lihtsalt unustab stardikonto ümbervormistamise päriskontoks või muul põhjusel jääb konto avamata ja stardikontolt raha edasi kandmata? Kuidas saada stardikontole kantud raha tagasi ühingu likvideerimisel või registri poolt algatatud sundlõpetamisel? Kui kaua soostub pank raha stardikontol hoidma ja kas ta arvab selle mingi aja möödudes enda tuludesse?

Seadusest ei ole neile küsimustele lihtne ühest vastust leida. Praktikas on aga läbiproovitud lahendus olemas ning abiks oli sama ülal nimetatud äriseadustiku § 520 lõige 51. Viidatud juhul oli osaühingu, mille kapitali sissemakse oli aastateks unustatud stardikontole, sundlõpetamise otsustanud äriregister põhjusel, et majandusaastate aruanded olid esitamata. Pank keeldus sissemakstud raha tagastamast nii asutaja kui ka asutatud ühingu enda taotluse alusel.

Õppetund praktilisest kaasusest on, et sellisel puhul tuleb pangaga saada „kokkuleppele“, et pank keeldub arvelduskonto avamisest ning teeb registripidajale äriseadustiku § 520 lõikes 51 nimetatud teavituse. Kui äriühing on sundlõpetamisel või likvideerimisel, ei ole panka selles vaja eriliselt veenda, et ta kontot ei avaks. Pank keeldub konto avamisest niikuinii. Seejärel pank informeerib äriregistrit, et ühing ei ole stardikontot ette nähtud aja jooksul arvelduskontoks ümber vormistanud, mispeale teeb kohtunikuabi määruse, millega kohustab panka stardikontole kantud raha asutajale tagastama. Määrus on pangale täitmiseks kohustuslik ega ole edasi kaevatav.