Kaugtöö tegemine välismaal

Mis on kaugtöö välismaal?

Kaugtöö välismaal tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta välismaal. Sellist töötamise vormi tuleb eristada töölähetusest, mis on ju iseenesest samuti tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töölähetuse puhul maksab tööandja töötajale päevaraha vähemalt seadusega sätestatud miinimumi ulatuses ja hüvitab muud töölähetusega seotud kulud seadusega ettenähtud korras. Töölähetusse minemisest ei ole töötajal üldjuhul õigust keelduda. Kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel, mis tähendab, et tööandja ei saa sundida töötajat kaugtööd tegema ja töötaja ei saa kaugtööd nõuda.

Kaugtöö kokkulepe

Tööandjal on mõistlik leppida töötajaga kokku kaugtöö tegemise üldistes põhimõtetes või kirjeldada kaugtöö põhimõtteid töökorralduse reeglites, et ei peaks enne töötaja igat kaugtööle minekut kaugtöö tingimusi uuesti läbi rääkima.

Konkreetse töötajaga sõlmitav kaugtöökokkulepe peaks välismaal kaugtöö tegemise korral olema kindlasti kirjalikus vormis. Kokku tuleks leppida vähemalt:

• Kaugtöö tegemise koht - töö tegemise kohana võiks olla fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. Töölepingu seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Sellist täpsusastet tasub kaaluda ka välismaal kaugtöö tegemise korral;

• Töökorraldus – kokku võiks leppida tööülesannete andmise korralduses ja täitmise kontrollimises, selles, kuidas ja milliste suhtlusvahendite abil toimub suhtlus tööandja ja kolleegidega, milline on tööaeg ning kuidas toimub sellest kinnipidamise kontrollimine;

• Töövahendite kasutamine – kokku peaks leppima, millised tööandja töövahendid võib töötaja välismaale kaasa võtta, millised on reeglid töövahendite säilitamiseks ja korrashoiuks, kas tööandja seadistab töötaja arvutisse kaughaldustarkvara ja kes abistab tehniliste rikete lahendamisel, kuidas tagatakse isikuandmete ja tööandja ärisaladuse turvaline töötlemine ja kaitstus;

• Töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, mida töötaja peab järgima. Kaugtöö võimaldamisel peavad tööandjad töötervishoiu ja -ohutuse seisukohast arvestama, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult. Kaugtööd tehakse väljaspool tööandja territooriumi, mistõttu on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja jälgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Töötaja valitud sihtriigis võivad tervishoiuteenused olla raskesti kättesaadavad või madalal tasemel. Tööandja võib anda töötajale suuniseid tervisekindlustuse lepingu sõlmimiseks.

• Kaugtöö tegemise periood – millal töötaja välismaal kaugtööd alustab ja millal ta sealt tagasi tuleb.

Töökeskkond ja tööohutus

Kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus pühendab tööandja kohustustele kaugtöö korral spetsiaalse paragrahvi.

Selle kohaselt on tööandja kohustatud:

• kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;

• juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ning regulaarselt vastavalt vajadusele ja arvestades kaugtöö erisusi;

• tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid;

• korraldama töötaja tervisekontrolli samamoodi nagu tööandja tavapärases asukohas;

• uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi;

• maksma haigushüvitist vastavalt seaduses sätestatule.

Tööandja peab kriitiliselt hindama, kas ta suudab kõiki neid kohustusi täita, arvestades töötaja kaugtöö tegemise kohta.

Seadus sätestab, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Seega kohustused enda töökeskkonna sobivaks ja mugavaks kujundamisel on ka töötajal.

Kohaldatav õigus

Kui töötaja teeb kaugtööd välisriigist, on oluline määratleda tema töölepingule kohalduv õigus. Nendes küsimustes on kõik veel suhteliselt lihtne, kui kaugtöö tegemise koht asub mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kohalduva õiguse valikul tuleb lähtuda EÜ määrusest nr 593/2008, 17. juuni 2008 määrusest lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) ning rahvusvahelise eraõiguse seadusest. Vastavalt Rooma I määrusele võivad pooled kokku leppida, millise riigi õigus töölepingule kohaldub. Siiski ei tohi õiguse valik põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav.

Ka meie enda rahvusvahelise eraõiguse seaduse järgi ei tohi töölepingu puhul õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel.

Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus:

• töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis;

• asub tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud, kui töötaja ei tööta harilikult ühes ja samas riigis.

Siiski, eelnevat ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust.

Kui aga töötaja soovib siirduda kaugtööd tegema väljapoole Euroopa Liitu, siis tasub tema lubamisel olla eriti ettevaatlik. Eelnevalt tuleb teha põhjalik kodutöö ja selgitada välja, kas viisa või muu viibimisõiguse alusel selles riigis viibiv turist üleüldse seal töötada tohib, kas töö tegemiseks tuleb taotleda muud liiki viisa või tööluba. Reeglite vastu eksinut võivad tabada kohalikud sanktsioonid, mis ei pruugi piirduda riigist väljasaatmisega.

Kui asukohariigis ebaseadusliku töötamisega seotud karistusi kohaldatakse üldjuhul vaid seaduse vastu eksinud töötaja suhtes, siis töötamisega seotud maksuõiguse rikkumiste tagajärjed võivad ulatuda ka tööandjani. Kes, kuhu ja millises proportsioonis töötajaga seotud makse, aga ka ravikindlustuse makseid maksma peab, tuleb eelnevalt selgeks teha nii eksootilisesse kolmandasse riiki kui ka teise Euroopa Liidu liikmesriiki pikemaajaliselt kaugtööle siirdumise eel. Sõltuvalt välismaal töötava töötaja töö sisust, vastutusastmest ja töötamise perioodi pikkusest võib osutuda kohustuslikuks registreerida tööandja selles riigis mitteresidendist tööandjana, registreerida tööandjale püsiv tegevuskoht, filiaal või tütarühing või muul moel täita kohalikust maksuõigusest või riikidevahelisest lepingust tulenevad nõuded.

Lisaküsimuste korral võtke julgelt meiega ühendust.