Jõustusid muudatused välismaalaste seaduses

24. mail 2022 jõustusid muudatused välismaalaste seaduses, mis muudavad välistööjõu värbamise paindlikumaks. Näiteks võimaldavad muudatused välismaalasel edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat, väheneb tippspetsialisti palgakriteeriumi nõue ning kehtima hakkavad mitmed soodustused kasvuettevõtetele seoses välistööjõu kaasamisega.

Edaspidi saab välismaalane lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat. Esiteks on välismaalasel võimalik lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötada üks aasta ning seejärel saab ta taotleda kaheks aastaks elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, mis ei lähe sissererände piirarvu alla. Vastavad muudatused jõustuvad välismaalaste seaduses 2023. aasta 1. jaanuaril.

Kui varasemalt tuli tippspetsialistile maksta vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis see nõue väheneb 1,5-kordse keskmise palgani. See tähendab, et kõik välismaalased, kes soovivad Eestis töötada ja kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu, loetakse tippspetsialistiks ja nad on vabastatud sisserände piirarvust.

Lisandus nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus pooled põhjendavad keskmise palga mittemaksmist osalise tööajaga.

2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed muudatused ka kasvuettevõtete jaoks. Nimelt on kasvuettevõtetel edaspidi lubatud välismaalasele maksta palka, mis on vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast. Lisaks ei lähe kasvuettevõtte välismaalasest töötajatele väljastatud elamisload sisserände piirarvu alla. Sellise elamisloa puhul vajalik ka töötukassa luba.

Tekib seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset ning Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui neil puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Kui Ukraina kodanik töötas lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis enne 24.veebruari ja tema Eestis töötamise aeg saab täis, siis võib Ukraina kodanik muudatuse jõustumisel Eestis edasi töötada ning talle ei kohaldu välismaalaste seadusest tulenevad nõuded lühiajalisele töötamisele. Sellisel juhul kohaldub tema töötamisele töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused.

Samas lisandub eelnevalt kirjeldatud välismaalase tööandjale kohustus maksta välismaalasele vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel tuleb aluseks võtta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood.

Lisandusid ka sätted, mis võimaldavad politsei- ja piirivalveametil tõhusamalt tegeleda nende ettevõtetega, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid ja saavad seeläbi konkurentsieelise. Näiteks lisandub seadusesse säte, mis annab politsei- ja piirivalveametile õiguse teha tööandjale ettekirjutuse, kui tööandja ei täida oma kohustust maksta välismaalasele töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud tasu. Ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud. Kui tööandja jätab ettekirjutuses määratud tähtajaks tasu maksmata, lõpeb välismaalase Eestis töötamise õigus järgmisest päevast. Kui tööandja jätab ettekirjutuse määratud ajaks täitmata, on politsei- ja piirivalveametil õigus kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot. Samuti saab edaspidi vastutusele võtta seadust rikkuvaid ettevõtteid ja nende juhatuse liikmeid.