Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatused tõid väiksema halduskoormuse, aga suurema vastutuse
)
15. mail 2021 jõustusid mitmed jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatused, millega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Liidu kolmest direktiividest tulenevad kohustused.
Üks enim kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023. aasta lõpust tekkekohal ära anda. Kõneainet on pakkunud ka tootjavastutusega seotud nõuded ja meetmed, milliseid on muudatustega laiendatud. Eesmärgiks on vähendada väiksemate pakendiettevõtjate halduskoormust, samuti saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Kui halduskoormus väheneb, siis ettevõtjate vastutus suureneb.
Biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust
Biojäätmete liigiti kogumine on küll olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Et vältida eri liiki jäätmete segunemist näeb seadus nüüd ette, et biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda. Vastav kohustus hakkab kehtima hiljemalt 2023. aasta lõpust.
Kohalikel omavalitsustel on õigus tühjendada täitunud pakendikonteinereid ja hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda
Seoses pakendikonteineritega, mis on üldjuhul alati üle täitunud, saavad nüüd kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid ise tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Enne, kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks.
Oluline osa muudatustest keskendub laiendatud tootjavastutuse nõuete täpsustamisele ja täiendamisele
Pakendiettevõtja võib olla iga isik, kes pakendab kaupa ja müüb seda Eesti turul, kes impordib Eestisse pakendatud kaupa ning kes müüb või vahendab pakendatud kaupa Eestis. Muudatustega kehtestati enesekontrollisüsteemi kohustus pakendiettevõtjatele, taaskasutusorganisatsioonidele, probleemtoodete tootjatele ja tootjate ühendustele, kuid leevendati pakendiettevõtjate kohustusi seoses audiitorkontrolliga.
Edaspidi peab ettevõtja laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas. Seni oli auditeerimise kohutuse piirmäär 5 tonni aastas. Muudatuse tulemusena vabaneb juba sel aastal ca 600 ettevõtjat pakendiaruande auditeerimise kohustusest. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnainspektsioon.
Eelnimetatud muudatus rakendub ka 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruandele (pakendiseaduse § 394). See tähendab, et kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata hiljemalt 1. septembriks 2021 pakendiregistrisse.
Seadusemuudatused laiendavad ka audiitorkontrolli eesmärki. Kui varem oli audiitorkontrolli eesmärk anda hinnang pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta, siis nüüd kontrollib audiitor ka seda, kas ettevõtjal on piisavad rahalised vahendid pakenditega seonduvate kohustuste täitmiseks (pakendiseaduse § 241 lg 1).
Seadusemuudatus täpsustab ka vastutussätete sõnastusi ja tõstab rikkumiste karistusmäärasid nii jäätmeseaduses kui ka pakendiseaduses. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja maksimaalsed trahvimäärad on 32 000 eurolt tõusnud 100 000 kuni 400 000 euro vahele.
