Hoone nõuetekohase kvaliteedi hindamise aluseks võib olla ka vastavus standardile
)
Kuigi viimastel aastatel on paljud ehitusvaldkonnas tegutsevad eksperdid viidanud ehituskvaliteedi märgatavale paranemisele, on siiski jätkuvalt aktuaalsed ka hoonete ehituskvaliteeti puudutavad vaidlused.
Kohtud lähtuvad ehituskvaliteedi vaidlustes üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteedi nõuetest. Hiljuti on lisanud mitu lahendit, kus kohus rõhutab, et uute ehitiste puhul tuleks eeldada pigem kõrgema kui keskmise kvaliteedi nõuete täitmist. Osapoolte jaoks on aga tähtis teada, et hoone nõuetekohase kvaliteedi hindamise aluseks võib lepingu või ehitusprojekti kõrval olla ka mõni asjakohane tehniline standard. Eesti kontekstis räägime me eelkõige Eesti Standardikeskuse standarditest. Standardid hõlmavad laia spektrit kõikvõimalikest ehitustehnilistest nõuetest ning näevad mh ette konkreetsed nõuded nii elamu heliisolatsioonile, õhuniiskuse tasemele, aga ka näiteks parkimiskohtade minimaalsetele mõõtmetele.
Kohtud on mitmetes ehitusvaidlustes pidanud hoone kvaliteedi osas erikokkuleppe puudumise korral just standardit hoone nõuetekohase kvaliteedi hindamisel esmatähtsaks.
Kusjuures arvestada tuleb ka soovituslike standarditega. Kohtud on rõhutanud, et kui osapooled ei ole kvaliteedi osas eraldi kokku leppinud, siis tuleb nõutava kvaliteedi hindamisel lähtuda standardi nõuetest ning seda sõltumata sellest, kas standard on kehtestatud üksnes soovituslikuna või mitte. Seega, isegi kui standard on kehtestatud vaid soovituslikuna, ei tohi selle tähtsust hoone kvaliteedinõuete ning müüja või ehitaja võimaliku vastutuse hindamisel alahinnata.
