Erikohustusega isikute ring rahvusvahelise sanktsiooni seaduses laienes oluliselt
17. juunil jõustusid mitmed rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RsanS) muudatused, millega muu hulgas laiendati erikohustusega isikute ringi.
Erikohustusega isik on nüüdsest ka:
hasartmängu korraldaja (v.a kaubanduslik loterii);
kinnisasja ostu ja müügi vahendaja;
väärismetalli, väärismetalltoodete või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelev isik (v.a tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted);
vandeaudiitor audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkuja;
raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja;
usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkuja;
notar, advokaat, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel.
Sanktsioonidest kõrvalehoidmise riski kasv sektorites
Seaduse seletuskirja kohaselt leiti juba Moneyvali Eesti hindamise käigus 2022. aastal, et senine RSanS-is toodud erikohustusega isikute ring on liiga kitsas. Mitmete alates 2022. aastast EL-i kehtestatud keeldude puhul olevat sanktsiooni reaalsed rakendajad just seadusesse uutena lisatud sektorites tegutsevad turuosalised. Nimetatud sektorite intensiivsemat kokkupuudet sanktsioonide kohaldamisega näitab seaduse seletuskirja kohaselt ka statistika. Kui õiguse ja auditi valdkonnas tegutsevad professionaalid esitasid 2021. aastal rahapesu andmebüroole (RAB) vaid ühe sanktsiooni kahtluse teate, siis 2022. aastal esitasid samad turuosalised juba 37 teadet. Teadete arvu hüppelisest kasvust järeldatakse, et sektori kokkupuude sanktsioonide kohaldamise olukordadega on märkimisväärselt sagenenud.
Samuti on seletuskirja kohaselt mitmed sanktsioonist kõrvalehoidmise uued tüübid seotud just eeltoodud sektoritega. Näiteks kasutavat Venemaa oligarhid ja ka teised sanktsiooninimekirjadesse lisatud isikud oma vara varjamiseks vahendite paigutamist kinnisvarasse. Selleks võidakse omakorda kasutada mitme seadusesse uuena lisatud turuosalise teenuseid, näiteks notarid, advokaadid ning kinnisasja ostu ja müügi vahendajad. Seetõttu on peetud vajalikuks, et eeltoodud sektoritel oleksid kasutusel konkreetsed lahendused ja kehtestatud protseduurid, mis aitaksid sanktsioonide kohaldamise olukordi tuvastada.
Sarnaselt kinnisvarale kasutatakse seletuskirja kohaselt sanktsioonist kõrvalehoidmiseks ja vara varjamiseks üha enam väärismetalle. Nende arengusuundade tõttu olevat ka väärismetallide kauplemisega seotud sektorites sanktsioonist kõrvalehoidmise risk oluliselt kasvanud.
Vandeaudiitori, raamatupidamisteenuse pakkuja, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja, usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkuja teenuste pakkumine Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele on keelatud. Seletuskirja kohaselt suurendab keeld oluliselt eeltoodud sektorites sanktsioonidega seotud riske. Rahvusvaheliste ja Eestis tuvastatud sanktsioonist kõrvalehoidmise tüüpide põhjal kasutatakse nimetatud sektorite pakutavaid teenuseid muu hulgas selleks, et luua juriidilisi isikuid, keda kasutatakse sanktsioonist kõrvalehoidmiseks. Selleks võib olla näiteks keeruka omandistruktuuri ülesseadmine ja haldamine, et varjata tegelikku kasusaajat, kelle suhtes kehtivad sanktsioonid. Lisaks peetakse nimetatud sektorite teenuseid nn võimaldajateks, mille kaudu on sanktsioonidega hõlmatud isikutel endiselt võimalik juhtida enda ettevõtte tegevust ja varasid, mis peaksid olema külmutatud.
Sisemiste protseduuride ja kontrollide ajakohastamine
Kuigi ka praegu on kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel kohustus sanktsioone kohaldada, siis erikohustusega isikute hulka kuulumine tähendab kohustust täiendada oma olemasolevaid sisemisi protseduure ja kontrolle RsanS-le vastavalt.
Erikohustusega isikul peab olemas olema rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem, mille ta loob riskiisu ja riskihinnangu põhjal. Riskiisu ja riskihinnang, samuti riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem tuleb dokumenteerida ning neid tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajadusel uuendada. Seaduse kohaselt peab rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem sisaldama vähemalt järgmisi komponente:
riskide maandamise ja riskijuhtimise üldine strateegia;
riskiisu ja riskihinnangu kindlaksmääramine ja ajakohastamine;
protseduurireeglite ja juhendite kehtestamine ja ajakohastamine;
hoolsusmeetmete kohaldamise kord, nende ulatus ja rakendamine;
kontrollide teostamisel ja hoolsusmeetmete kohaldamisel ilmnevates olukordades tegutsemine;
andmete kogumine ja säilitamine;
sisekontrolli tegemine;
töötajate koolitamine.
RSanS-i protseduur näeb ette, et erikohustusega isikutel on kohustus kontrollida, kas isik on finantssanktsiooni subjekt. Samuti tuvastab erikohustusega isik hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena finantssanktsiooni subjekti või et tema kavandatav või tehtav tehing või toiming ei rikuks finantssanktsiooni. Kui hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, teavitab erikohustustega isik sellest ja kohaldatud finantssanktsioonist RAB-i.
Erikohustustega isik peab koguma ja säilitama kontrollide teostamisel ja hoolsusmeetmete täitmisel või kauba või teenusega seotud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kahtluse või ohu kohta kogutud andmeid viie aasta jooksul ärisuhte lõppemisest arvates. Sama aja jooksul andmete säilitamise kohustus kehtib isegi juhul, kui tehingut ei teostata. Säilitatavad andmed peavad võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata RAB-i või teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele.
Erikohustustega isik peab tagama oma vastava valdkonnaga kokkupuutuvate töötajate koolitamise, seda nii töötaja tööle asumisel kui ka pärast seda regulaarselt või vajaduse järgi. Töötajad peavad tundma ettevõtte rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangut ja selle tulemusi, õigusaktides ja protseduurireeglites ettenähtud kohustusi, rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise tüpoloogiat, rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidmise nüüdisaegseid meetodeid ja nendega kaasnevaid riske ning isikuandmete kaitse nõudeid.
Kui erikohustustega isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, peab ta määrama juhatuse liikme, kes vastutab RSanS-st tulenevate kohustuste täitmise eest. Lisaks peab erikohustustega isik määrama RSanS-s sätestatud ülesannete täitmise, sealhulgas finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed RAB-le ja Finantsinspektsioonile.
Milline on seadusemuudatuse mõju?
Seadusemuudatusega lisati erikohustusega isikute ringi uutena need isikud, kes on juba rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) kohaselt kohustatud isikud. RahaPTS-i järgi on nimetatud isikud juba praegu kohustatud järgima hoolsusmeetmeid (koguma lisateavet ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning kontrollima seda).
Seadusemuudatust põhjendava seletuskirja mõjude osas leitakse, et erikohustusega isikute protseduurid on võrdlemisi sarnased nende kohustustega, mida samad isikud juba RahaPTS-i alusel kannavad. Hinnatakse, et enamikul uutest erikohustustega isikutest on rahapesu tõkestamise vastavusraamistiku raames juba süsteemid ja lahendused olemas, mistõttu on uutel RSanS-i lisandunud erikohustustega isikutel võimalik liita finantssanktsioonidega seotud tegevused terviklikku finantskuritegevuse tõkestamise süsteemi.
Seletuskirja järeldusega, justkui oleks uutele erikohustusega isikutele seadusemuudatuse mõju vähene ning enda vastavusse viimine uute nõuetega olulist pingutust ei nõua, pigem nõustuda ei saa. RahaPTS RSanS-ga võrreldes sellist terviklikku riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi kohustatud isikult ei eelda. Erikohustusega isikuks saamine RSanS-i tähenduses nõuab ettevõttelt oma riskide, töökorralduse, protsesside, süsteemide ja dokumentide põhjalikku läbivaatamist ja ümbertegemist, et need saaks RahaPTS-i alusel juba olemasolevaga koos ühtseks tervikuks liita. Lisandub kohustus töötajad uues valdkonnas koolitada ning võib-olla isegi uute pädevustega töötajaid juurde palgata, muu hulgas kontaktisiku rolli.
Kõiki neid kohustusi ei saa jätta tõsiselt võtmata, kuna RSanS näeb rikkujatele ette mitmeid väärteokoosseise. Teiste hulgas võib juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot selliste rikkumiste eest nagu vastutava juhatuse liikme ja vastutava isiku määramata jätmine ning tema kontaktandmete RAB-le või Finantsinspektsioonile teatamata jätmine, rahvusvahelise sanktsiooni riskihinnangu ja riskiisu kindlaksmääramata ning ajakohastamata jätmine, protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja kehtestamata ja täitmata jätmine ning erikohustustega isiku töötaja poolt nende rakendamata jätmine, andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumine.
Kas ja mis kohustus sellega seoses on sinu ettevõttel? Võta meiega ühendust ja mõtleme koos.