Enne, kui räägid, lepi kokku vaikuses: miks ja kuidas sõlmida hea konfidentsiaalsusleping (NDA)?

Eesti õiguses on tööandja õigus määrata, milline teave kuulub töötaja äri- või kutsesaladuse hoidmise kohustuse alla [3]. Kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud, peab ta sellest ka töötajat teavitama. Tavapäraselt tehakse seda töökorralduse reeglites, mida tööandja saab vajadusel mugavalt ühepoolselt uuendada. See tähendab, et töösuhtes ei pruugi alati olla vaja sõlmida eraldi NDA, kuna konfidentsiaalsuskohustus tuleneb juba seadusest.

Siiski annab eraldi leping võimaluse täpsustada kohustuste ulatust ja tagajärgi, sest saladuse hoidmise kohustus on üks vähestest võimalustest leppida töösuhtes kokku leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvis kokkuleppimine ei välista kahju hüvitamise nõuet, mida leppetrahv ei kata. See annab tööandjale täiendava kaitsemehhanismi väärtuslike ärisaladuste kaitsmisel. Leppetrahv peab aga olema mõistlik ning võrreldes võimaliku kahjuga ka proportsionaalne.

Juhul, kui töötaja saladuse hoidmise kohustust rikub, võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda [4]. Üldiselt peab kohustuste rikkumise korral eelnema tööandja hoiatus, välja arvatud juhul, kui rikkumise erakorraline raskus või muud asjaolud on sellised, et töötaja ei saa hea usu põhimõttest lähtudes mõistlikult seda oodata [5]. Ülesütlemine peab aga rikkumisest teadasaamise korral toimuma mõistliku aja jooksul [6], mis tähendab seda, et kui rikkumisest on juba näiteks aasta aega möödas, ei ole see enam töölepingu ülesütlemiseks piisav alus. Praktikas tähendab see, et tööandjad peaksid töösuhtes konfidentsiaalsusnõudeid täpsustama (tavapäraselt töökorralduse reeglites) ning reageerima rikkumistele õigeaegselt ja dokumenteeritult.

Konfidentsiaalsusleping peab selgelt sätestama, mida teine pool tohib ja ei tohi konfidentsiaalse teabega teha. Põhikohustused hõlmavad teabe saladuses hoidmist, kasutamist ainult kokkulepitud eesmärgil ning kaitset avalikustamise eest. Praktiline lähenemine on selline, et nõutakse, et teine pool rakendaks vähemalt sama kaitsetaset, mida ta kasutab oma konfidentsiaalse teabe puhul. Samuti tuleb reguleerida, kellele ettevõttes võib teavet jagada. Tavaliselt jagatakse sellist teavet ainult töötajatele ja nõustajatele, kellel on "vajadus teada" ja kes on samuti konfidentsiaalsusnõuetega seotud.

Kehtivusaeg on üks keerulisemaid aspekte. Leping peaks eristama lepingu kehtivusaega ehk seda, kui kaua pooled teavet jagavad ja konfidentsiaalsuskohustuse kestust ehk seda, kui kaua teave peab jääma saladuseks. Ärisaladuste puhul võib saladuse hoidmise kohustus kesta "kuni teave kaotab oma konfidentsiaalse iseloomu", kuid see peab olema põhjendatud. Liiga pikk periood (näiteks kakskümmend aastat) võib olla ebamõistlik ja tulevikus on seda raske jõustada, eriti just kiiresti muutuvas tehnoloogiasektoris. Mõelge, kui kaua teie valdkonnas on teabe ka tegelikult väärtuslik.

Isegi parim leping on kasutu, kui selle rikkumise tagajärjed ei ole selged. NDA peaks sisaldama erinevaid õiguskaitsevahendeid ehk reguleerima seda, millised on poole õigused, kui lepingut rikutakse ehk saladuses hoitav teave avalikustatakse. Kuna rahalise kahju teket on konfidentsiaalse teabe lekke korral sageli raske tõendada, on oluline sätestada ka teisi õiguskaitsevahendeid. Eesti õigus võimaldab nõuda ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise lõpetamist või keelamist, ärisaladust kahjustava kauba tootmise keelamist ning ärisaladust sisaldavate dokumentide hävitamist või üleandmist [7].

Leppetrahvid võivad olla kasulikud, kui need on mõistlikud ja kajastavad tegelikku eeldatavat kahju. Eesti õigus võimaldab kohtul määrata kahjuhüvitise kindla summana, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Oluline on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega: kõik õiguskaitsevahendid peavad olema proportsionaalsed, arvestades ärisaladuse väärtust, kaitsemeetmeid, rikkumise viisi ning poolte õigustatud huve. Liiga suured ja ebaproportsionaalsed leppetrahvid võivad osutuda tühiseks. Lisaks on võimalik nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist [8].

Tugev konfidentsiaalsusleping on iga ettevõtte intellektuaalomandi kaitse nurgakivi. Hea NDA tasakaalustab õiguste kaitse ja õiguskaitsevahendite praktilise rakendatavuse. Alustage alati konfidentsiaalse teabe täpsest määratlemisest, mis vastab Eesti ärisaladuse seaduslikele kriteeriumidele. Veenduge, et sätestatud oleksid ka konkreetsed kaitsemeetmed, sest pelk konfidentsiaalse teabe määramine üksi ei ole piisav. Töösuhetes kasutage ära töölepinguseaduses ette nähtud saladuse hoidmise kohustust ning kõrgemate positsioonidega töötajate korral ka võimalust määrata rikkumise korral leppetrahv.

Määrake saladuse hoidmise kohustusele realistlikud kehtivusajad, mis kajastavad teie valdkonna dünaamikat. Tehnoloogiasektoris võib viis aastat olla liiga pikk, samas kui juba kaua kasutusel olnud ja patenteeritud lahenduste puhul võib olla põhjendatud pikem periood. Sätestage rikkumiste korral selged tagajärjed, sealhulgas proportsionaalsed leppetrahvid.

Hästi koostatud NDA hoiab ära vaidluseid ning tõestab enda efektiivsust juba esimese probleemi või vaidluse ilmnemise korral. Dokumenteerige kõik konfidentsiaalse teabe jagamised, hoidke tõendeid kaitsemeetmete kohta ning reageerige rikkumistele viivitamatult. Edukas ärisaladuste kaitse algab õigest lepingust, kuid jätkub igapäevase hoolsusega.