Ehitusvaldkonna töötaja saab nüüdsest nõuda töötasu ka enda tööandja peatöövõtjalt

15. oktoobril 2022 jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis annab töötajale võimaluse nõuda töötasu lisaks tööandjale ka peatöövõtjalt. Muudatus viib Eesti õiguse kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga ja korrigeerib ehitusvaldkonna töötajate töötasu nõudmise võimalusi.

Alltöövõtja töötaja saab peatöövõtjalt töötasu nõuda kui:

1. Alltöövõttu on tehtud konkreetsete ehitustööde teostamise.

2. Tasu on maksmata.

3. Töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega oma tööandja poole ja nõuet ei ole rahuldatud.

Täiendavalt rakenduvad lisatingimused, mis puudutavad nii maksimaalset vastutuse määra, ajalisi piire kui ka vastutuse välistust.

Töötasu nõude puhul tuleb arvestada, et tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta (mis hetkel on 654 eurot). Makstud summa saab peatöövõtja siis omakorda alltöövõtjalt välja nõuda või poolte vahel sõlmitud lepingut arvestades kinni pidada.

Oluline on, et töötajal tekib õigus nõuda töötasu peatöövõtjalt alles siis, kui tööandjalt ei ole täitemenetluse alustamisest alates nelja kuu jooksul õnnestunud töötasu sisse nõuda. Täitemenetluse alustamiseks on vaja jõustunud täitedokumenti (nt jõustunud kohtuotsus või töövaidluskomisjoni jõustunud otsus). Ehk tegelikkuses tuleb töötajal läbida päris mitu sammu, enne kui tekib võimalus peatöövõtja poole pöörduda.

Selleks, et peatöövõtja vabaneks vastutusest, peab ta igapäevases majandustegevuses suhetes tööandjaga järgima korraliku ettevõtja hoolsust.

Seaduse kohaselt on selleks selline olukord, kus peatöövõtja on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.

Sisus tähendab see, et edaspidi peaks peatöövõtja vastuse välistamiseks:

• nõudma alltöövõtjalt tausta kontrollimiseks dokumente majandusliku seisu kohta või maksuandmete tõendit;

• tegema päringuid avalikes registrites (nt äriregister, Ametlikud Teadaanded, e-MTA);

• kontrollima maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist;

• jälgima üldist tasuta (viiteid, mis võivad tekitada maksudest kõrvalehoidmise kahtlusi, varjatuid tehinguid jms).

Loomulikult tuleks seda kõike ka dokumenteerida (nii kirjavahetust, esitatud tõendeid, registri väljavõtteid jne). Ehk tegelikult võiks edaspidi iga lepingu juures olla kaust, kuhu koondatakse eelnevalt viidatud dokumendid. Lepingu lisana võib kasutada alltöövõtja kinnitust maksehäirete puudumise ja töötajate sotsiaalmaksu maksmise kohta.

Seadusest ei tulene, millal peab peatöövõtja tehingupoolt kontrollima. Kindlasti võiks kontrolli teha enne tehingu tegemist, aga tegelikult pisteliselt ka tööde tegemise ajal. Kui alltöövõtt kestab pikema perioodi, ei pruugi olla piisav, kui tehingupoolt on kontrollitud vaid enne kokkuleppe sõlmimist. Korraliku ettevõtja hoolsuse tagamiseks tuleks sel juhul teha perioodiliselt täiendavaid kontrolle.

Eelkirjeldatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus rakendub lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast sätte jõustumist (15.10.2022), seega puudutab see kõiki peale nimetatud kuupäeva sõlmitavaid alltöövõtte.