Investoritele
Ava MyFondia

Ärisaladus ja selle kaitse rikkumise korral

Business Legal Agreements

2018 aasta lõpus jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mis kehtestab ärisaladuse kaitse. Seadus võeti vastu ärisaladuse kaitse direktiivi Eesti õigusesse üle võtmiseks.

Tegu ei ole tegelikult millegi uuega, sest üsna sarnane käsitlus ärisaladusest on kohtupraktikas varasemast juba olemas. Uue seaduse kehtima hakkamine on aga paljud ettevõtjad taas pannud arutlema teemal, mis on ärisaladus ja kuidas ärisaladust kaitsta.

EKTÄKS defineerib ärisaladuse kui teabe, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupandult üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

  • sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

  • selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Nimetatud definitsioon on siiski küllatki abstraktne. Konkreetse ärisaladusena kaitsmist vääriva info osas võiks pigem abiks olla konkurentsiseaduse nüüdseks kehtetu säte, mille järgi oli ärisaladus “oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.”

Oluline on kindlasti ettevõtja enda hoolsus ärisaladusega. Ettevõtja peab kaitsma oma andmekandjaid ja selgitama konfidentsiaalsuse vajadust nii oma töötajatele kui koostööpartneritele. Ehk tegelikult eeldab ärisaladuse edukas õiguskaitse, et ärisaladuse kaitseks vajalikud abinõud on kasutusse võetud enne, kui ärisaladuse vargus aset leiab.

Ärisaladuse kuritarvitaja vastu saab esitada nõude. Ärisaladuse ebaseaduslikku saamist, kasutamist ja avaldamist käsitletakse ebaausa konkurentsina ja see on keelatud. Ärisaladus on saadud ebaseaduslikult nii siis, kui see on toimunud loata ligipääsu abil dokumentidele või muude andmekandjatele, kui ka olukorras, kus isik rikub tal lasuvat konfidentsiaalsuskohustust.

Õiguskaitse ise pakub tsiviilõiguslikke ja kriminaalõiguslikke võimalusi. Kõigepealt on võimalik taotleda kohtult ärisaladuse viivitamatut kaitset läbi hagi tagamise. Tsiviilkohtus on võimalik esitada erinevaid nõudeid rikkumise lõpetamiseks, selle tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks. Kusjuures uue regulatsiooni järgi kuulub hüvitamisele nii varaline kui ka mittevaraline ehk moraalne kahju. Ka karistusseadustik näeb ette vastutuse ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise kui kuriteo eest.

Ärisaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne. EKTÄKS käsitleb esmakordselt nn vilepuhumist, mis tähendab, et ärisaladuse avaldamist või kasutamist ei loeta ebaseaduslikuks juhul, kui seda tehakse selleks, et avalikustada avalike huvide kaitsmiseks ebaseaduslik tegu, töötajate huvide kaitsmiseks töötajate esindaja, nt usaldusisiku kaudu või tunnustatud õigustatud huvi kaitsmiseks. Kriteeriumite täidetust hinnatakse juba igal konkreetse juhtumi puhul eraldi.