Äriühingute piiriülene liikumine

Riigikogus on läbinud esimese lugemise eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidus registreeritud äriühingute piiriülest ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist. Kui siiani oli võimalik vaid äriühingute piiriülene ühinemine, siis uute võimalustena lisanduvad piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine.

Aegajalt tekib ettevõtluses vajadus viia juba olemasolev äriühing ühest liikmesriigist teise. Selleks, et poleks vaja ühes liikmesriigis tegevust lõpetada ning teises uut äriühingut asutada, on loodud piiriülese liikumise regulatsioon, mida kõnealuse eelnõuga täienda soovitakse. 

Samaaegselt muudetakse rangemaks kontroll äriühingute piiriülese liikumise üle ja täpsustatakse tingimusi. Näiteks ei ole piiriülene liikumine lubatud, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Selleks, et registripidajal oleks piisavalt infot ja andmeid, et hinnata piiriülese liikumise motiive ja lubatavust, on tal edaspidi võimalik menetlusse kaasata erinevaid asutusi, mh näiteks rahapesu andmebürood.

Seaduse muudatusega peaks edaspidi olema paremini tagatud ka töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises. Ehk äriühingu õiguse kõrval end piiriüleselt ümber kujundada, ühineda ja jaguneda, tuleb arvestada ka töötajate, võlausaldajate ning osanike või aktsionäride kaitsega. Eelnõu näeb selleks ette vajalikud tagatised ning informeerimise kohustuse.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. a direktiiviga (EL) 2019/2121, mis puudutab äriühingute piiriülest ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist ja mis tuleb liikmesriikidel üle võtta 31. jaanuariks 2023.