Maksustamine

Julgeolekumaks on 2%-line uus riiklik maks. Ettevõtted peavad arvestama, et julgeolekumaksu makstakse teenitud kasumilt, sh ka juhul kui kasumit ei jaotata. Esimest korda tasutakse avansilist julgeolekumaksu 2026. aastal arvestades 2025. aasta kasumit. Seega juba 2025. aasta kasumi kujunemine mõjutab sinu ettevõtte maksukohustust aastal 2026. Kahjumis ettevõtted julgeolekumaksu ei maksa. Tasutud julgeolekumaksu ei saa maha arvata dividendide jaotamisel tasumisele kuuluvast tulumaksust.

Julgeolekumaks 2% rakendub ka eraisiku tuludele, seejuures maksuvaba tulu või muid mahaarvamisi ei ole. Seega täiendav maksukohustus rakendub sissetuleku esimesest eurost ning maksustatakse osaliselt ka selliseid tulusid, millele tulumaks ei rakendu (näiteks II ja III pensionisamba väljamaksed).

Julgeolekumaksu kehtestamine toob kaasa käibemaksumäära tõusu 22%-lt 24%-le alates juulist 2025.

Julgeolekumaks on tähtajaline ning kehtib 2028. aasta lõpuni. Seadusandjal on alati võimalik maksu kehtimise tähtaega edasi lükata või säilitada muudatused tähtajatuna.

Julgeolekumaks on 2%-line uus riiklik maks. Ettevõtted peavad arvestama, et julgeolekumaksu makstakse teenitud kasumilt, sh ka juhul kui kasumit ei jaotata. Esimest korda tasutakse avansilist julgeolekumaksu 2026. aastal arvestades 2025. aasta kasumit. Seega juba 2025. aasta kasumi kujunemine mõjutab sinu ettevõtte maksukohustust aastal 2026. Kahjumis ettevõtted julgeolekumaksu ei maksa. Tasutud julgeolekumaksu ei saa maha arvata dividendide jaotamisel tasumisele kuuluvast tulumaksust.

Julgeolekumaks 2% rakendub ka eraisiku tuludele, seejuures maksuvaba tulu või muid mahaarvamisi ei ole. Seega täiendav maksukohustus rakendub sissetuleku esimesest eurost ning maksustatakse osaliselt ka selliseid tulusid, millele tulumaks ei rakendu (näiteks II ja III pensionisamba väljamaksed).

Julgeolekumaksu kehtestamine toob kaasa käibemaksumäära tõusu 22%-lt 24%-le alates juulist 2025.

Julgeolekumaks on tähtajaline ning kehtib 2028. aasta lõpuni. Seadusandjal on alati võimalik maksu kehtimise tähtaega edasi lükata või säilitada muudatused tähtajatuna.

Regulaarsele dividendile rakenduv madalam 14%-line tulumaksumäär kaob 2024. aasta lõpuga. See tähendab, et iga kasumijaotis on maksustatud 22%-lise standardmääraga. Siiski jääb kehtima 7% tulumaksu kinnipidamine dividendide edasimaksmisel, mille esialgsel jaotamisel sai rakendada 14%-list tulumaksu. See tähendab seda, et kui sinu ettevõte sai 2024. aastal või varem 14%-ga maksustatud dividende ning alates 2025. aastast jaotad selle edasi eraisikust omanikule, pead endiselt 7% tulumaksu väljamakselt kinni pidama.

Regulaarsele dividendile rakenduv madalam 14%-line tulumaksumäär kaob 2024. aasta lõpuga. See tähendab, et iga kasumijaotis on maksustatud 22%-lise standardmääraga. Siiski jääb kehtima 7% tulumaksu kinnipidamine dividendide edasimaksmisel, mille esialgsel jaotamisel sai rakendada 14%-list tulumaksu. See tähendab seda, et kui sinu ettevõte sai 2024. aastal või varem 14%-ga maksustatud dividende ning alates 2025. aastast jaotad selle edasi eraisikust omanikule, pead endiselt 7% tulumaksu väljamakselt kinni pidama.

Maksuküür kaob nagu lubatud, aga see muudatus lükati edasi 2026. aastasse. Maksuküüru all peetakse silmas astmelist maksuvaba tulu eraisikutele vahemikus 1200–2100 eurot kuus. Alates 2026. aastast kehtib kõigil ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus.

Maksuküür kaob nagu lubatud, aga see muudatus lükati edasi 2026. aastasse. Maksuküüru all peetakse silmas astmelist maksuvaba tulu eraisikutele vahemikus 1200–2100 eurot kuus. Alates 2026. aastast kehtib kõigil ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus.

Maksumäär elamumaale tõuseb 0,5%-lt 1%-le. Muu maa maksimaalne maksumäär tõuseb 1%-lt 2%-le.

Maa hindamisega kehtestati maamaksu järsu tõusu vältimiseks piirmäär ehk kaitsemehhanism, mis kuni 2024. aasta lõpuni oli 10% või 5€. Ka see mehhanism muutub ning 2025. aastast ei või tasutav maksusumma suureneda rohkem kui 50% või 20€ (20€ rakendub, kui 50%-line tõus eelmise aasta maksusummalt on väiksem kui 20€). Samuti suureneb maamaksu esimene osamakse 64€-lt 100€-ni. Maamaksu tasutakse kahes osas: 31. märtsiks pool summast, kuid mitte vähem kui 100€, 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksusummast.

Maksumäär elamumaale tõuseb 0,5%-lt 1%-le. Muu maa maksimaalne maksumäär tõuseb 1%-lt 2%-le.

Maa hindamisega kehtestati maamaksu järsu tõusu vältimiseks piirmäär ehk kaitsemehhanism, mis kuni 2024. aasta lõpuni oli 10% või 5€. Ka see mehhanism muutub ning 2025. aastast ei või tasutav maksusumma suureneda rohkem kui 50% või 20€ (20€ rakendub, kui 50%-line tõus eelmise aasta maksusummalt on väiksem kui 20€). Samuti suureneb maamaksu esimene osamakse 64€-lt 100€-ni. Maamaksu tasutakse kahes osas: 31. märtsiks pool summast, kuid mitte vähem kui 100€, 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksusummast.

Automaks, ametliku nimega mootorsõidukimaks, kehtib 1. jaanuarist 2024 ning seda tasuvad nii eraisikutest kui ettevõtetest autoomanikud või vastutavad kasutajad. Maks koosneb kahest osast: ühekordne registreerimistasu ja aastamaks.

Automaksu suurus sõltub konkreetse auto heitkogusest, massist ning vanusest. Hübriid- või elektrisõidukid on maksustatud madalamalt (massikomponent rakendub suuremast täismassist, CO2 komponenti täiselektrilisel ei arvestata). Automaksu maksab omanik või vastutav kasutaja, kes on kantud registrisse 1. jaanuari seisuga.

Automaks, ametliku nimega mootorsõidukimaks, kehtib 1. jaanuarist 2024 ning seda tasuvad nii eraisikutest kui ettevõtetest autoomanikud või vastutavad kasutajad. Maks koosneb kahest osast: ühekordne registreerimistasu ja aastamaks.

Automaksu suurus sõltub konkreetse auto heitkogusest, massist ning vanusest. Hübriid- või elektrisõidukid on maksustatud madalamalt (massikomponent rakendub suuremast täismassist, CO2 komponenti täiselektrilisel ei arvestata). Automaksu maksab omanik või vastutav kasutaja, kes on kantud registrisse 1. jaanuari seisuga.

Väikeettevõtete erikord on mõeldud Euroopa Liidus asuvatele väikeettevõtjatele, et vähendada nende halduskoormust eri liikmesriikides tegutsedes. Kui Eesti kohalik ettevõte saab Eestis tegutseda käibemaksu arvestamata kuni tema käive aastas jääb alla 40 000 euro, siis seni on välismaal sarnaselt tegutsedes pidanud ta end kohe esimesest tehingust seal maksukohustuslasena registreerima. Nüüd loodud kord võimaldab ettevõtjatel, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja teises liikmesriigis ei ületa sealset maksukohustuslasena registreerimise piirmäära, tegutseda teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.

Erikorra rakendamiseks tuleb esitada maksuhaldurile eelteade, mille järel maksuhaldur väljastab registreerimisnumbri järelliitega „EX“. Väikeettevõtja erikorda rakendavalt isikult saadud teenust või kaupa ei pea enam ka Eestis pöördmaksustama, erikorra kasutamisele viitab tema registrinumbris sisalduv järelliide „EX“. Kord kehtib 2025. aastast.

Väikeettevõtete erikord on mõeldud Euroopa Liidus asuvatele väikeettevõtjatele, et vähendada nende halduskoormust eri liikmesriikides tegutsedes. Kui Eesti kohalik ettevõte saab Eestis tegutseda käibemaksu arvestamata kuni tema käive aastas jääb alla 40 000 euro, siis seni on välismaal sarnaselt tegutsedes pidanud ta end kohe esimesest tehingust seal maksukohustuslasena registreerima. Nüüd loodud kord võimaldab ettevõtjatel, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja teises liikmesriigis ei ületa sealset maksukohustuslasena registreerimise piirmäära, tegutseda teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.

Erikorra rakendamiseks tuleb esitada maksuhaldurile eelteade, mille järel maksuhaldur väljastab registreerimisnumbri järelliitega „EX“. Väikeettevõtja erikorda rakendavalt isikult saadud teenust või kaupa ei pea enam ka Eestis pöördmaksustama, erikorra kasutamisele viitab tema registrinumbris sisalduv järelliide „EX“. Kord kehtib 2025. aastast.

Kuigi kinnisvara müük on üldiselt käibemaksust vabastatud, siis tuleb maks lisada siiski uuele kinnisasjale ehk esimesele müügile enne selle esmast kasutuselevõttu või olulist parendamist.

2025 täpsustuvad reeglid ning uueks kinnisasjaks loetakse ka see ehitis, mis on kasutusel olnud kuni üks aasta.

Muutub ka põhivara ostul maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise kord. Edaspidi tuleb kogu sisendkäibemaks korrigeerida kohe kui põhivara esimest korda kasutusele võetakse. 

Kuigi kinnisvara müük on üldiselt käibemaksust vabastatud, siis tuleb maks lisada siiski uuele kinnisasjale ehk esimesele müügile enne selle esmast kasutuselevõttu või olulist parendamist.

2025 täpsustuvad reeglid ning uueks kinnisasjaks loetakse ka see ehitis, mis on kasutusel olnud kuni üks aasta.

Muutub ka põhivara ostul maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise kord. Edaspidi tuleb kogu sisendkäibemaks korrigeerida kohe kui põhivara esimest korda kasutusele võetakse. 

Käibemaksukohustuslase piirmäär Eestis on endiselt 40 000 eurot. Alates 2025. aastast tuleb piirmäära arvestamisel arvestada ainult käivet, mille tekkimise koht on Eesti. Varem maksuvaba käivet piirmäära arvestuse sisse ei arvestatud. Nüüd siiski lisatakse piirmäära arvestusse ka kindlustus- ja finantsteenused ning kinnisasja kinnisvaratehingud, kui need ei ole juhusliku iseloomuga ega võõrandatud põhivarana. Muud maksuvaba käivet endiselt piimäära täitumise arvestuses ei arvestata. Kui kogu ettevõtte käive on maksuvaba, siis registreerimiskohustust ei teki.

Käibemaksukohustuslase piirmäär Eestis on endiselt 40 000 eurot. Alates 2025. aastast tuleb piirmäära arvestamisel arvestada ainult käivet, mille tekkimise koht on Eesti. Varem maksuvaba käivet piirmäära arvestuse sisse ei arvestatud. Nüüd siiski lisatakse piirmäära arvestusse ka kindlustus- ja finantsteenused ning kinnisasja kinnisvaratehingud, kui need ei ole juhusliku iseloomuga ega võõrandatud põhivarana. Muud maksuvaba käivet endiselt piimäära täitumise arvestuses ei arvestata. Kui kogu ettevõtte käive on maksuvaba, siis registreerimiskohustust ei teki.

Igasuguse ürituse käibemaks käib üldreegli kohaselt kaasas ürituse toimumise kohaga. Kui aga üritus korraldatakse virtuaalselt, siis ei määrata käibe tekkimise kohta ürituse toimumise koha järgi, vaid nüüdsest rakenduvad sellele elektroonilised teenuse maksustamise reeglid. See tähendab, et kui üritusele müüakse pileteid mittemaksukohustuslastele (eraisikud, käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtted), siis käibemaks lisandub ostja riigi määras. Maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks saab kasutada e-kaubanduse ja teenuste erikorda (OSS-erikorda).

Igasuguse ürituse käibemaks käib üldreegli kohaselt kaasas ürituse toimumise kohaga. Kui aga üritus korraldatakse virtuaalselt, siis ei määrata käibe tekkimise kohta ürituse toimumise koha järgi, vaid nüüdsest rakenduvad sellele elektroonilised teenuse maksustamise reeglid. See tähendab, et kui üritusele müüakse pileteid mittemaksukohustuslastele (eraisikud, käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtted), siis käibemaks lisandub ostja riigi määras. Maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks saab kasutada e-kaubanduse ja teenuste erikorda (OSS-erikorda).

Isikul on õigus esitada avaldus enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Varem pidi kustutamise tarbeks ettevõtja prognoosima oma järgneva 12 kuu käivet ning kui see ei ületa registreerimise piirmäära 40 000 eurot, siis oli kustutamisavalduse esitamine õigustatud. Alates 2025. aastast saab end registrist kustutada ettevõtja, kelle eelmise ja jooksva kalendriaasta käibe piirmäär ei ole täitunud ning ka prognoositav Eestis tekkinud käive järgmisel 12. kuul ei ületa 40 000 eurot. Muudatus seega välistab lühiajalised käibemaksuregistreeringud, kus peale käibe täitumist aasta viimased kuud tegutsetakse käibemaksukohustuslasena ning uuest aastast taas ilma registreeringuta.

Isikul on õigus esitada avaldus enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Varem pidi kustutamise tarbeks ettevõtja prognoosima oma järgneva 12 kuu käivet ning kui see ei ületa registreerimise piirmäära 40 000 eurot, siis oli kustutamisavalduse esitamine õigustatud. Alates 2025. aastast saab end registrist kustutada ettevõtja, kelle eelmise ja jooksva kalendriaasta käibe piirmäär ei ole täitunud ning ka prognoositav Eestis tekkinud käive järgmisel 12. kuul ei ületa 40 000 eurot. Muudatus seega välistab lühiajalised käibemaksuregistreeringud, kus peale käibe täitumist aasta viimased kuud tegutsetakse käibemaksukohustuslasena ning uuest aastast taas ilma registreeringuta.

Kui käibemaksumäär 1. jaanuaril 2024 tõusis 20%-lt 22%-le, siis nähti ette üleminekuaeg pikaajalistele 20%-lise määraga fikseeritud lepingutele kuni 31. detsembrini 2025. Üleminekuperiood lüheneb ning lõppeb 30. juunil 2025.

Alates 1. juulist 2025 kehtib kõigile ühtne standardkäibemaksumäär 24%, mis tõuseb julgeolekumaksu kehtestamisega kaasnevalt ning maksutõus on planeeritud kestma 2028. aasta lõpuni.

Kui käibemaksumäär 1. jaanuaril 2024 tõusis 20%-lt 22%-le, siis nähti ette üleminekuaeg pikaajalistele 20%-lise määraga fikseeritud lepingutele kuni 31. detsembrini 2025. Üleminekuperiood lüheneb ning lõppeb 30. juunil 2025.

Alates 1. juulist 2025 kehtib kõigile ühtne standardkäibemaksumäär 24%, mis tõuseb julgeolekumaksu kehtestamisega kaasnevalt ning maksutõus on planeeritud kestma 2028. aasta lõpuni.

Mitmed aastaid muutumatuna püsinud maksuvabad piirmäärad tõusevad 1. jaanuarist 2025.

• Välislähetuse päevaraha uued maksuvabad piimäärad on 75 eurot (1-15. päev) ning 40 eurot (alates 16. päev)

• Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piimäär on 0,5 eurot kilomeeter või kuni 550 eurot kuus.

• Kaugel elava töötaja majutamine on maksuvaba 500 euro ulatuses kuus Tallinnas või Tartus ning kuni 250 euro ulatuses mujal.

• Töötaja tervisekulude kulusid, sh massaaži, saab hüvitada 400 euro ulatuses kalendriaastas.

• Laeva- ja lennukipere liikme toitlustamine on maksuvaba 20 euro ulatuses päevas.

• Vastuvõtukulusid saab maksuvabalt teha 50 euro ulatuses kuus, millele lisandub 2% palgakuludelt.

• Reklaamkingitusi võib maksuvabalt teha kui kingituse väärtus ei ületa 21 eurot.

• Tulumaksusoodustusega ühingud saavad noortelaagrite ja spordivõistluste meeneid maksuvabalt kinkida 85 euro väärtuses.

Mitmed aastaid muutumatuna püsinud maksuvabad piirmäärad tõusevad 1. jaanuarist 2025.

• Välislähetuse päevaraha uued maksuvabad piimäärad on 75 eurot (1-15. päev) ning 40 eurot (alates 16. päev)

• Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piimäär on 0,5 eurot kilomeeter või kuni 550 eurot kuus.

• Kaugel elava töötaja majutamine on maksuvaba 500 euro ulatuses kuus Tallinnas või Tartus ning kuni 250 euro ulatuses mujal.

• Töötaja tervisekulude kulusid, sh massaaži, saab hüvitada 400 euro ulatuses kalendriaastas.

• Laeva- ja lennukipere liikme toitlustamine on maksuvaba 20 euro ulatuses päevas.

• Vastuvõtukulusid saab maksuvabalt teha 50 euro ulatuses kuus, millele lisandub 2% palgakuludelt.

• Reklaamkingitusi võib maksuvabalt teha kui kingituse väärtus ei ületa 21 eurot.

• Tulumaksusoodustusega ühingud saavad noortelaagrite ja spordivõistluste meeneid maksuvabalt kinkida 85 euro väärtuses.