MyFondia VirtualLawyer
January 26, 2016

Piiriülese vaidluse lahendamine Eesti ja Soome vahel

Ärialastes sidemetes on Eesti ja Soome vahel väga lähedane suhe. Selle lähedase suhte tõttu on aga kerge unustada, et naaberriikidel on erinev jurisdiktsioon, mistõttu tuleks kõik lepingud enne allkirjastamist vaadata üle ka kohalduva õiguse ja vaidluste lahendamise küsimuse seisukohalt. Kui neid küsimusi enne lepingu allkirjastamist läbi ei mõelda, võib hiljem osutuda kohalduva õiguse kindlakstegemine ja õiguslike meetmete rakendamine mõneti keeruliseks.

Tihti dikteerib lepingutes kohalduva õiguse „mõjukam“ või suurem osapool või valitakse see põhilise äritegevuse koha järgi. Sobiliku vaidluse lahendamise meetme valik võib olla aga isegi olulisem küsimus. Nii Eestis kui ka Soomes sisaldub lepingutes tavapäraselt umbes järgnevas sõnastuses säte: „Kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel.“ See on muidugi selge ka ilma lepingus eraldi kokku leppimata. Tähtis on aga omada arusaama sellest, mis saab peale läbirääkimiste võimalikku nurjumist.

Nii Eesti kui ka Soome seadused lubavad kokku leppida vaidluste lahendamise erinevates võimalustes. Tihti eeldavad pooled, et kohtumenetluse algatamine on ainus variant ja unustatakse, et tegelikkuses on lubatud kasutada ka alternatiivseid vaidluse lahendamise meetodeid nagu lepitusmenetlus või vahekohtumenetlus. Sõltuvalt lepingu iseloomust ja pooltevahelisest suhtest oleks mõistlik ka neid alternatiivseid meetodeid kaaluda. Tavaliselt kestab kohtuvaidlus mitmeid aastaid ja läheb mõlemale poolele palju maksma, seevastu lepitusmenetluse või vahekohtumenetluse kasutamine võiks teatud juhtudel viia palju kiirema ja kuluoptimaalsema lahenduseni.

Euroopa Komisjon üritab ka Euroopa tasandil suunata liikmesriike rohkem kasutama kohtuväliseid vaidluste lahendamise meetodeid. Hetkel on jõus direktiiv 2008/52/EÜ vahendusemenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Nii Eestis kui Soomes on siiani lepitusmenetluse kasutamise praktika üsna harv nähtus, kuigi meetod on mõlemas riigis täiesti aktsepteeritav. Vahekohtumenetlusega seotud praktika erineb: Soomes on vahekohtumenetlus levinud ja ka lepingutes lepitakse tihti kokku, et vaidluseid lahendab vahekohus. Kui Eesti ettevõte sõlmib Soome ettevõttega lepingu, võib vahekohtumenetluse kokkulepe tunduda üllatuslik, sest Eestis toetab senine arusaam vaidluse lahendamist kohtus ja seda hoolimata tõsiasjast, et kohtumenetlus on kulukam nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Täiendavalt tasub märkida, et kui vaidluse sisuks on võla sissenõudmine ja poolte vahel ei ole vaidluse lahendamise meetodis kokku lepitud, võib olla asjakohane kohaldata Euroopa tasandil jõustunud regulatsioone. Piiriüleste ärisidemetega kokkupuutuvad ettevõtjad võiksid olla teadlikud Euroopa maksekäsumenetlusest ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest. Need protseduurid lihtsustavad ja kiirendavad piiriüleseid kaasusi, sh Eesti ja Soome vahel. Euroopa maksekäsku saab kohaldada piiriüleste rahaliste nõuete puhul ja väiksemate kohtuvaidluste menetlust juhul, kui põhinõue ei ületa 2000 eurot. Mõlema protseduuri puhul kasutatakse standardvorme.

Piiriülesest vaidluste lahendamisest rääkides tuleks veel arvesse võtta menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimust. Euroopa tasandil on kehtiv regulatsioon olemas, kuid probleemid võivad tekkida asjaolust, et aktsepteeritavad menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid ei ole Eestis ja Soomes täiesti ühesugused. Ka sel põhjusel on tähtis määrata kindlaks kus ja kuidas menetlus aset leiab.

Kõige kirjeldatu tulemusel on vaja arvesse võtta mitmeid erinevaid detaile, kui on võimalus vaidluseks Eestis asuva ettevõtte ja Soomes asuva vastaspoole vahel. Parim võimalus ennetada negatiivseid üllatusi ja probleeme on juba enne lepingu sõlmimist mõtelda läbi võimaliku vaidluse käik ja valida kõige sobilikum vaidluse lahendamise meetod. Seega juhul, kui sinu ettevõtte äri ulatub ka Soome lahe teisele kaldale, tasuks erinevaid variante ja meetodeid veidi lähemalt uurida.

Tahaksid sellest teemast rohkem teada? Registreeru tasuta webinarile, mis toimub 2. veebruar: