Kahe kuu pärast peab Eesti olema üle võtnud teavitajate kaitse direktiivi

Whistleblow

17. detsembril saabub tähtpäev, mil liikmesriigid peavad olema siseriiklikusse õigusesse üle võtnud teavitajate kaitse direktiivi, mida rahvasuus nimetatakse ka vilepuhujate direktiiviks.

Eesti on oma seaduse vastuvõtmise jätnud viimase minuti peale: Justiitsministeerium saatis rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile alles selle aasta augustis. Kuna eelnõule esitati hulgaliselt täiendus- ja täpsustusettepanekuid, võib seaduse tekst enne vastuvõtmist veel mõnevõrra muutuda. Alljärgnev põhineb Justiitsministeeriumi avalikustatud eelnõul ja seletuskirjal.

Milline on seaduse eesmärk?

Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eesmärgiks on tööalase diskrimineerimise eest kaitse tagamine inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumisest. Seaduse alusel saavad kaitse kõik inimesed, kes tööalases kontekstis teada saadud õigusrikkumisest või tegemata jätmisest teavitavad.

Keda seadus kaitseb?

Kaitset saavate isikutena hõlmatakse kõik avalikus ja erasektoris töötavad isikud, olenemata töövormist, sealhulgas nii töötajad kui ka isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, aktsionärid, osanikud, ettevõtte juht- või kontrollorgani liikmed, vabatahtlikud, praktikandid (nii tasustatud kui ka tasustamata) ning isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate või tarnijate järelevalve ja juhtimise all.

Siinkohal tuleb tähele panna, et rikkumine, millest teavitamisel teavitaja kaitse saab, ei pea ise kuuluma tööõiguse valdkonda. Teavitaja teadmine võimaliku rikkumise toimepanemisest peab olema tekkinud tööalases olukorras olles.

Mis on rikkumine?

Eelnõu defineerib rikkumisena igasuguse seadusega vastuolus oleva tegevuse või tegevusetuse. Seletuskirja kohaselt võib tegemist olla nii väärteo, kuriteo või kui ka mõne muu rikkumisega või õigusnormi eesmärgiga vastuolus oleva tegevuse või tegevusetusega. Seadusega vastuolus olev tegevus või tegevusetus on eelkõige õigusrikkumine, see tähendab ebaseaduslikku tegu või tegevusetust. Lisaks võivad eelnõu seletuskirja kohaselt „rikkumise“ mõiste alla minna ka juhtumid, kus tegemist ei ole formaalselt õigusrikkumisega, vaid õigusnormide eesmärgiga vastuolus oleva teo või tegevusetusega.

Seletuskiri selgitab rikkumise mõistet oluliselt laiendavalt ja seega mittekooskõlas eelnõu sättega. Loodetavasti eelnõu edasise menetluse käigus vastuolu seaduse ja seletuskirja vahel kõrvaldatakse, kuivõrd rikkumisest teavitajal peab olema ühene kindlus, millisest teost või tegevusetusest teavitamisel talle ette nähtud kaitse laieneb ning millisel juhul ta kaitsest ilma jääb. Kui teavitajale jätta liiga lai tõlgendamisruum, siis teavitaja suure tõenäosusega tõlgendab rikkumist konservatiivselt, et ennast mitte ohtu seada ning pigem jätab rikkumisest teavitamata. Eelnõu seab kõrged nõudmised potentsiaalsete teavitajate õigusteadmistele, eeldades, et töötaja tunneb ära väärteo, kuriteo, aga ka õigusnormide eesmärgiga vastuolus oleva olukorra.

Rikkumisest teavitamine ei välista isiku vastutust enda poolt toime pandud rikkumise eest. Eelnõu kohaselt on kaitse saamiseks oluline, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele, ja teavitamine vastab nõuetele, teavitaja motivatsioon ei ole siinkohal oluline. Ka anonüümse teavitamise korral tagatakse teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuetekohaselt ning tema isik hiljem kindlaks tehakse.

Kuhu saab teavitada?

Teavitamiseks saab olema kaks alternatiivset kanalit: asutusesisene teavistuakanal ja ja asutuseväline teavituskanal. Teatud erandjuhtudel võib rikkumisest teavitada ka avalikustades selle üldsusele. Asutusevälise teavituskanali võib teavitaja rikkumisest teavitamiseks valida ka ilma asutusesisest kanalit eelnevalt kasutamata. Kuna teavituskanalid ei ole omavahel hierarhilises vahekorras, võib teavitaja valida ükskõik kumma kanali.

Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalsust tagavalt teavitada selleks otstarbeks loodud elektronpostiaadressil, telefoninumbril, tavapostkasti kaudu või vahetul kohtumisel. Silmas tuleb pidada, et selleks kohustatud ettevõte peab võimaldama kõiki loeteletud teavitamise viise.

Asutusevälise teavituskanali loovad seletuskirja kohaselt rikkumisteadete vastuvõtmise ja järelmeetmete kohaldamisega tegelevad asutused, kes juba täna mingit liiki rikkumisi menetlevad või järelevalvet teostavad, näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste puhul Keskkonnaamet, tuleohutuse valdkonna rikkumiste puhul Päästeamet ning töövaldkonna rikkumiste puhul Tööinspektsioon.

Asutusesiseste teavituskanalite loomise kohustus on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kõrval ka kõigil finantsvaldkonna juriidilistel isikutel ning muudel juriidilistel isikutel, kus on 50 või rohkem töötajat. Asutusevälist teavituskanalit võib hallata ka asutuseväline kolmas isik. Erasektori juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat, võivad asutusesiseseid teavituskanaleid jagada või ühiselt hallata.

Nende isikute kõrval, kellele seadus paneb asutusesisese teavituskanali loomise kohustuse, võivad ka teised, mittekohustatud isikud vabatahtlikult luua asutusesisese teavituskanali. Näiteks vähem kui 50 töötajaga ettevõttel ei ole asutusesisese teavituskanali loomise kohustust. Kui aga selle ettevõtte töötaja või vabatahtlik soovib rikkumisest teavitada ja isik vastab seaduses sätestatud teavitamise nõuetele, siis on ta seaduse mõttes rikkumisest teavitajaks ja talle laieneb kaitse hoolimata sellest, et isikul ei ole võimalik kasutada oma tööandja poolt loodud asutusesisesest teavitamiskanalit. Seega, kuigi seaduses sätestatakse, millistel ettevõtetel on asutusesisese teavituskanali loomise kohustus, julgustavad eelnõu autorid ka muid ettevõtteid asutusesiseseid teavituskanaleid looma.

Kuigi teavitaja kaitse direktiivist lähtudes võib teavitaja esimese võimalusena rikkumisest teada anda ka asutusevälise kanali kaudu (nt kui ta leiab, et asutusesisesel teavitamisel ei ole tulemust või sellele võib järgneda survemeetme rakendamine), siis direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid julgustama enne asutusevälise teavituskanali kaudu teavitamist kasutama asutusesisest teavituskanalit, kui rikkumist saab tõhusalt käsitleda ettevõttesiseselt ning kui rikkumisest teavitav isik leiab, et puudub survemeetmete oht. Kuigi teavitaja kaitse direktiiv seda otseselt ei kohusta, soovitab direktiiv rikkumisest esmajoones teada anda ettevõttesiseselt. Nii käitub teavitaja heauskselt, hoides ära ettevõtte maine kahjustamise. Lisaks on ettevõtte siseselt võimalik kohe probleemiga tegelema hakata.

Mida teha edastatud infoga?

Ettevõtted, kellel on asutusesise teavituskanali loomise kohustus, peavad tagama rikkumise väljaselgitamise, vajadusel teavituse sisuks oleva rikkumise kohta menetluse alustamise ja muude järelmeetmete rakendamise. See tähendab, et neil on kohustus rikkumisteatele reageerida ja vajadusel kas ise alustada teavituse sisuks oleva rikkumise menetlust või siis see edastada asjakohasele menetlejale. Näiteks ei saa ettevõte ise alustada kriminaalmenetlust. Sel juhul edastab teavituse saanud ettevõte kuriteoteate prokuratuurile või PPA-le.

Kuna nimetatud järelmeetmete rakendamise kohustus on eelnõu kohaselt pandud üksnes teavituskanalit looma kohustatud ettevõtetele, võib järeldada, et rikkumise väljaselgitamise ja järelmeetmete rakendamise kohustus asutusesisese teavituskanali vabatahtlikult loonud ettevõtjatele ei laiene. Loodetavasti eelnõu edasise menetluse käigus täidetakse seaduse lünk ning luuakse selgus, mida vabatahtlikult teavituskanali loonud ettevõtted saadud informatsiooniga peale peavad hakkama. Kindel on siiski see, et survemeetmete ning vastutuse eest on ühtviisi kaitstud nii kohustuslikus kui ka vabatahtlikus korras loodud asutusesisesele teavituskanalile teavitanud isikud.

Mille eest teavitajat kaitstakse?

Rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Seaduse eelnõu annab 16-punktilise näidisloetelu keelatud survemeetmetest. Eelnõu kooskõlastusringi käigus esitati veel muid ettepanekuid survemeetmete loetelu täiendamiseks, kuivõrd eelnõu koostajad on olnud liigselt töösuhte kesksed ning ei ole piisavalt tähelepanu pööranud võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavate isikute ja avalike teenistujate kaitsmisele. Muu hulgas on keelatud:

  • töölepingu lõpetamine;

  • madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine;

  • tööülesannete äravõtmine, töötamise koha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;

  • koolitusel osalemise takistamine;

  • tulemuslikkusele negatiivse hinnangu või negatiivse tööalase soovituskirja andmine;

  • sunni rakendamine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine;

  • diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;

  • ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine, kui töötajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et talle pakutakse alalist töökohta;

  • ajutise töölepingu pikendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;

  • kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, eriti sotsiaalmeedias, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;

  • musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis võib kaasa tuua selle, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus tööd;

  • kaupu või teenuseid käsitleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine;

  • litsentsi või loa tühistamine.

Millal peab teavituskanal olema loodud?

Eelnõu kohaselt on seaduse üldine jõustumise aeg 2021. aasta 17. detsember. Finantsvaldkonna ja enam kui 50 töötajaga juriidilistel isikutel on aega asutusesisese teavituskanali loomisega kaks aastat kauem ehk 2023. aasta 17. detsembrini.

Kuna teavitaja kaitse regulatsioon jõustub seaduse üldisest jõustumise ajast, saavad teavitajad juba enne selle aasta lõppu survemeetmeid kartmata asuda oma ettevõtte sisese teavituskanali puudumisel teavitusi edastama asutusevälistele teavituskanalitele. Seega, kui ettevõttel on soov, et ettevõtte siseseid probleeme ei pandaks „suure kella külge“ ning tahtmine probleemid lahendada diskreetselt ja operatiivselt oma ettevõtte siseselt, soovitame kindlasti asuda asutusesisest teavitamiskanalit looma esimesel võimalusel seadusega antavat kaheaastast tähtaega ära ootamata. Täpselt samadel põhjustel peaksid ettevõtte sisese teavitamiskanali looma ka väiksemad ettevõtted, kellele seadus teavitamiskanali loomiseks otsest kohustust ei pane. Silmas tuleb pidada, et survemeetmete eest on kaitstud ka alla 50 töötajaga ettevõtete töötajad ning ka neil on teavitamise õigus.

Fondia pakub asutusesisese teavituskanaliga seonduvat täisteenust

Fondia saab teie ettevõttele appi tulla ning pakkuda asutusesisese teavituskanaliga seonduvat täisteenust. Teenuse raames koostame teie ettevõtte spetsiifikast lähtuvad ettevõttesisesed dokumendid teavitamise süsteemi korraldamiseks, seame sisse teavituskanalid, menetleme saabunud teateid ning anname konkreetsed juhised teavituste lahendamiseks. Lisaks koolitame ettevõtte töötajaid ning juhtkonda nii teavitaja kui ka teavituse saaja õiguste ja kohustusete teadvustamiseks.

Võtke meiega ühendust

või