MyFondia
28. november 2018

Uus aasta toob mitmed töökeskkonna korralduse muudatused

Töötajate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, samuti töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Kuna kehtivas seaduses on palju nõudeid, mis koormavad ettevõtjaid nii formaalsete kohustuste kui lisakuludega, siis on otsustatud muuta kehtivat korda paindlikumaks. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvadki seaduse muudatused, mis peaksid vähendama tööandjate halduskoormust ning senisest enam soodustama ohutu töökeskkonna loomist ning ennetama töötajatele tervisekahjustuse tekkimisi.

Muudatused mõjutavad kõiki tööandjaid, kes peavad tagama oma ettevõtte töötajatele ohutu töökeskkonna ning kaitsma neid tööga kaasnevate ohutegurite eest.

Olulisemad töökeskkonna korralduse muudatused alates 01.01.2019 on:

·         Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Seadus toob nüüd selgemalt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (nt müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö). Teatud töökeskkonna ohtude (bioloogilised ohud, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohuteguriga töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu.

 

·         Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest (praegu veel kehtiva korra järgi tööle asumise kuul).

 

·         Töötaja juhendamine muutub lihtsamaks ja vajaduspõhisemaks. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

 

·         Tööandjale lihtsustub kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt marrastused, pindmised sisselõiked jne). Selliste õnnetuste korral on tööandjal õigus tööõnnetuse uurimine läbi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada Tööinspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle Tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral. Lisaks selleks, et vähendada Tööinspektsiooni ja prokuratuuri dubleerivaid tegevusi tööõnnetuste uurimisel, ei uuri Tööinspektsioon edaspidi enam tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal.

 

·         Tööandja ei pea enam teavitama Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

 

·         Töökeskkonnavolinike ja –nõukogu liikmetele nähakse ette koolitus ja täiendkoolitus (seniste välja- ja täiendõppe mõistete asemel). Koolitusi ja täienduskoolitusi peab läbi viima täienduskoolitusasutus. Erandina võib tööandja ise viia läbi täienduskoolituse, kui vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest ning kui tööandjal on selleks vajalikud teadmised ja oskused.

 

  • Esmaabi korraldus muutub paindlikumaks. Tööandja saab edaspidi võimaluse korraldada töökohal esmaabi andmine vastavalt ettevõtte tegevuste iseloomule, esmaabi kiireloomulisusele ja ettevõtte varasematele juhtumitele. Loobutakse ka etteantud esmaabivahendite loetelust ning vajalike ja kohaste esmaabivahendite valimise õigus jääb tööandjale.
  • Töötajale ja tööandjale antakse võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Selleks, et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole. Silmas tuleb pidada, et  leppetrahvi rakendamises kokkuleppe sõlmimise võimalus tööohutuse nõuete rikkumise puhul on küll samm edasi, kuid eeldab siiski kehtivate töölepingute muutmist (kokkuleppe saavutamist tööandja ja töötaja vahel), mis praktikas ei pruugi toimida.

·         Suurenevad trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse rikkumise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Kokkuvõttes. Olukord tööturul on vaieldamatult muutunud ning sellest tulenevalt eelistatakse ka varasemast oluliselt enam paindlikumaid töösuhteid. Eeltoodu valguses on peagi jõustuvad muudatused kindlasti asjakohased ning teretulnud. Samas paindlikust töösuhtest rääkides puutume täna järjest enam kokku ka erinevate kaugtöö vormidega, sh kodus töötamisega. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kehtib teoorias ka kaugtöö korral. See tähendab, et tööandja vastutab kaugtööl viibija tööohutuse eest ja peab uurima ka näiteks tööõnnetusi, mis on juhtunud kaugtööl viibides. Tööandjad on siinkohal järjepidevalt viidanud, et kaugtöö ja muud uued töövormid, mida me veel täna ei oska ette näha, peaksid eeldama ka suurema vastutuse võtmist töötaja enda poolt. Seega võiks töötaja vastutuse regulatsioon seaduses selles osas olla konkreetsem ja selgem. Kohe jõustuvatest muudatuste ringist on kõnealune küsimus siiski kahetsusväärselt välja jäänud.